Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. 2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht. 12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakonda. 24. detsembril 1985 sai Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. 11. novembril 1987 võeti ta maha. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Veel Parteikarjäärist. Ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike
aastat hakkas Hruštšov “ennast täis minema” ning kõik pidid temaga ühel meelel olema. 1958.aasta alguses astus tagasi Ministrite Nõukogu esimehe kohalt Nikolai Bulganin. Tema asemel sai selle koha Hruštšov. 1964. aastal korraldasid aga temaga rahulolematud kommunistliku partei ladviku liikmed Leonid Brežnev, Juri Andropov riigipöörde, kukutasid ta 1964. aasta NLKP KK oktoobripleenumil. Partei ja riigijuhiks sai tema endine liitlane Leonid Brežnev. Hruštšov elas oma viimased aastad personaalpensionärina (sisuliselt koduarestis) ning kuni Mihhail Gorbatšovi valitsemise alguseni oli ta ametlikult maha vaikitud. Pensionipõlves kirjutas Hruštšov mälestused, mis salaja välismaale toimetati ja seal avaldati.
kohalt "omal soovil ja seoses pensionile minekuga" ning valis ühehäälselt Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. 18. veebruaril 1986 valiti Jeltsin NLKP Keskkomitee pleenumil NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks ning jäi sellele kohale 1988. aasta kevadeni. Pärast Poliitbüroo liikmekandidaatide seast väljaarvamist jäi ta NLKP Keskkomitee liikmeks. Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatšovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. Kuigi Jeltsin oli südameveaga haiglas, viisid KGB agendid ta Mihhail Gorbatšovi käsul vägisi NLKP Moskva Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril 1987 maha võeti. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Jeltsin püüdis asjatult saada 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX üleliidulise konverentsi delegaadiks Moskva või Sverdlovski poolt. Lõpuks ta sai viimasel
Küllalt sageli esines Hrustsov ka kultuuriküsimuste arutlemisel. Tihtilugu kritiseeris kirjanikke. Samas hakkasid tema ajal esmakordselt ilmuma teosed Stalini perioodi kohta, mis käsitlesid seda objektiivselt. Tvardovski poeem "Kaugused kauguste taga", Solzenitsõn "Üks päev Ivan Denissovitsi elus" (seal kirjeldati Nõukogude vangilaagrit). Kõik teosed ilmusid kibekiirelt ka eesti keeles. Kõigepealt avaldati need ajakirjas Novõi Mir. Hrustsovi tagandamine Ta võeti ametist maha oktoobripleenumil 1964. aastal. Enne seda oli kujunenud Hrustsovi-vastane vandenõu. 1964. a okt oli ta koos Mikojaniga Pitsundas suvitamas. Ta kutsuti Moskvasse põllumajandusküsimuste lahendamise ettekäändel. Pleenumil süüdistati teda kollektiivse juhtimise printsiipide rikkumises, suhete halvendamises Hiinaga jpm. Hrustsovi asemel sai NLKP KK peasekretäriks L.I. Breznev, (Hrustsovi ajal oli Breznev olnud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nüüd ta vabastati
Tihtilugu kritiseeris kirjanikke. Samas hakkasid tema ajal esmakordselt ilmuma teosed Stalini perioodi kohta, mis käsitlesid seda objektiivselt. Tvardovski poeem “Kaugused kauguste taga”, Solženitsõn “Üks päev Ivan Denissovitši elus” (seal kirjeldati Nõukogude vangilaagrit). Kõik teosed ilmusid kibekiirelt ka eesti keeles. Kõigepealt avaldati need ajakirjas Novõi Mir. Hruštšovi tagandamine Ta võeti ametist maha oktoobripleenumil 1964. aastal. Enne seda oli kujunenud Hruštšovi-vastane vandenõu. 1964. a okt oli ta koos Mikojaniga Pitsundas suvitamas. Ta kutsuti Moskvasse põllumajandusküsimuste lahendamise ettekäändel. Pleenumil süüdistati teda kollektiivse juhtimise printsiipide rikkumises, suhete halvendamises Hiinaga jpm. Hruštšovi asemel sai NLKP KK peasekretäriks L.I. Brežnev, (Hruštšovi ajal oli Brežnev olnud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nüüd ta vabastati
aastal suutis ta koos Georgi Malenkoviga üle mängida oma põhirivaali Lavrenti Beria ning esialgu valitsesid Malenkov, Hrustsov NSV Liitu. Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. 1964. aastal korraldasid aga temaga rahulolematud kommunistliku partei ladviku liikmed Leonid Breznev, Juri Andropov riigipöörde, kukutasid ta 1964. aasta NLKP KK oktoobripleenumil ning partei- ja riigijuhiks sai tema endine liitlane Leonid Breznev.Hrustsov elas oma viimased aastad personaalpensionärina (sisuliselt koduarestis) ning kuni Mihhail Gorbatsovi valitsemise alguseni oli ta ametlikult maha vaikitud. Nikita Hrustsov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. 4 Majandus Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust