2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - vähendatud > - suurendatud < Astmeline suurus intervallide vähendamisel või suurendamisel ei muutu, muutub toonide arv. Liitintervallideks nimetatakse oktavist laiemaid intervalle. Liitintervallid säilitavad neile vastavate lihtintervallide omadused. Nad on puhtad, suured, väikesed, vähendatud, suurendatud. p.8 + 2 = noon 9 p.8 + 3 = deetsim 10 p.8 + 4 = undeetsim 11 p.8 + 5 = duodeetsim 12 p.8 + 6 = tertsdeetsim 13 p.8 + 7 = kvartdeetsim 14 p.8 + 8 = kvintdeetsim Enharmoonilised intervallid on erineva astmelise suurusega kuid sama toonilise suurusega. Helide kõlalise sobivuse järgi jaotuvad intervallid:
Libreto autor : Anna Regina Kalk Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt Tegevus algab 30ndate aastate Londonis, Poirot üürikorteris. Hastings on just saabunud Inglismaale ning astub vana sõbra juurest läbi. Nad räägivad
Kandle keskosas on keeled enamvähem samal tasemel. Keeled on metallist. Dünaamiline skaala Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui enamus klassiklisi pille, kuid tänu oma erilisele tämbrile, on ta erinevates pillikombinatsioonides siiski kosta. Kõige võluvam ja nüanssiderohkem on kandle pianosfäär. Kandle erinevad oktavid on veidi erinevate dünaamiliste võimalustega. Kuna teisest oktavist ülespoole on kandle keeled suhteliselt lühikesed, on nad ka vaiksemad väga raske on panna neid kõlama tõeliselt fortes. Parimat kõlajõudu on võimalik saavutada 1. oktavi piirkonnas. Kandle kolm põhitüüpi: Vanem kannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Kandle põhiosad: Kõlakast Keeled (kõlakastile tõmmatud) Viiul Viiul on kõige populaarsem keelpillide perekonna esindaga. Sageli nimetatakse viiulit ka pillide kuningannaks
Si’ – 247 Hz Do – 262 Hz; Re – 294 Hz; Mi – 330 Hz; Fa – 349 Hz; Sol – 392 Hz; La – 440 Hz; Si – 494 Hz Do1 – 523 Hz; Re1 – 587 Hz; Mi1 – 659 Hz; Fa1 – 698 Hz; Sol1 – 784 Hz; La1 – 880 Graafikute analüüs On teada, et muusikud kõige tihedamini kasutavad helisid, mille sagedus ulatub subkontra oktavist kuni 5 oktaavini, kuna inimene suudab neid helisid tajuda kõige paremini. Nii, standaartse 88-klahvilise klaveri helid mahuvad diapasooni subkontraoktavi la’st (27.50 Hz) kuni 5 oktaavi do’ni (4186,0 Hz). Graafikutelt me võime näha, et Johann Sebastian Bach on oma teostes kahandanud selle intervalli 65 Hz kuni 1976 Hz. Kohe võib panna tähele, et tema valib helisid keskmise kõrgusega – keskmist registrit. Tema valib maksimaalselt paremini tajuvad inimesega helid.
keelte vahel. See annab laiad tämbrilised võimalused, kuid heli kaotab palju oma kandvusest. Dünaamiline skaala Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui enamus klassikalisi pille, kuid tänu oma erilisele tämbrile, on ta erinevates pillikombinatsioonides siiski kosta. Kõige võluvam ja nüanssiderohkem on kandle pianosfäär. Kandle erinevad oktavid on veidi erinevate dünaamiliste võimalustega. Kuna teisest oktavist ülespoole on kandle keeled suhteliselt lühikesed, on nad ka vaiksemad väga raske on panna neid kõlama tõeliselt fortes. Parimat kõlajõudu on võimalik saavutada 1.oktavi piirkonnas. LÕÕTSPILL eesti keeles on tavaks kasutada mõistet lõõtspill eeskätt just vanemat tüüpi diatoonilisel skaalal põhinevate lõõtspillide (ka harmoonik, härmoonik, lõõtsmoonik, kortsmoonik jm
näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikaliste elementide kogumit korratakse muudetud kujul. *Järjesta naishääled, alusta kõrgeimas tessituuris kõlavast: Alt, mezzosopran, kontraalt, sopran, koloratuursopran Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj
Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell) Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) Eurydike
ta tähti ,,kuulates" ja planeetide liikumist jälgides enda mõeldud logaritmsüsteemi valemiga välja arvutas. (MTÜ Crescendo 2008; Vaus-Tamm 2008; UST 2009) Teine meetod põhineb helide võnkesagedusel: mida lähemal on tähed Linnutee tuumale, seda väiksem on nende tiirlemisperiood ja seda kõrgem heli. Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool. Maa heli on do-diees suurest oktavist 31 oktavit allpool. Pärast helikõrguste väljaarvutamist loob Sisask väljaarvutatud helilaadi (F-diees, G-diees, A, C-diees ja D), mis on väga sarnane Jaapani helilaadile, põhjal muusikat juba tunnetuslikult. (Grünfeldt 2006; EAAB 2007; Sparks 2008). Väga suure osa eeskätt tema vokaalmuusikast moodustab tema loomingus ka vaimulik muusika, paljude lugude tekstid on pärit piiblist. 94 suurteose hulgas on mitu missat. Samuti on tema
annaabi.ee 
