Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata
Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele (nt maod), et nad saaks tõsta oma kehatemperatuuri. 6. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab geene ja denatureerib valke). Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Temperatuuri mõju organismidele: Enamus Maal elavatest loomadest on kõigusoojased. Nende ainevahetuse intensiivsus ei ole
Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kiskja ja saaklooma suhe (loomtoidulisus) Herbivooria – Taimtoidulisus Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks elukohast või toidust Tootja – orgaanilist ainet sünteesivad taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, moodustavab toiduahela 1 lüli Tarbija – organism, kes toitub otse või teiste organismide kaudu tootjate loodud ainest Lagundaja – organism, kes lagundab orgaanilise aine anorgaaniliseks aineks (süsinikdioksiid, vesi)
elustiku ajalise ja ruumilise muutuse monitooring. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimel tekkinud. Mutualism e. sümbioos liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Mükoriisa e. seenjuur kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse
1. Muna. Munad satuvad reoveega veekogusse, kus neist arenevad pisikesed ujumisvõimelised (ripsmetega) vastsed. 2. Vaheperemees. Ringiujuvaid vastseid võivad neelata väikesed vähkidest vaheperemehed - sõudiklased. 3. Vaheperemees. Kalad (luts, lõhe, forell, kiisk, ahven jt) võivad süüa koos muu toiduga ka nakatunud sõudiklasi. Parasiidi vastsed tungivad seedetraktist kala kehaõõnde ja lihastesse. 4. Lõpp-peremees. Inimene või kiskja nakatub parasiitide vastsetega, kui ta sööb toorest või väheküpsetatud kala, milles on elusaid vastseid. Nendest arenevad välja täiskasvanud ussid ja kõik hakkab otsast peale. 5. Soole seinale kinnitunud laiuss imendab endasse inimese seeditud toitu kogu keha pinnaga. 6. Munad väljuvad peremehe organismist pärasoole kaudu. (Nakatunud inimene on pidevalt nakkusohtlik!) * Miks nimetatakse laiussi liitsuguliseks? Liimuksolkme eluring
Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 187375 esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 Metsaamet. 1870 Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke.
ainevahetusliku vee tekitamine, oluline loomorganismidele, kes vett (koiliblikad) ei tarbi või peavad olema pikka aega ilma veeta (kaamel teeb ainevahetust vett ja väljahingatavas õhus praktiliselt vett pole. Kehakaalu kiirel langetamisel vabanevad lipiidides talletunud hüdrofoobsed mürkained, mis võivad põhjustada eluohtlikke mürgistusi. Kaalukaotustempo on normaalne 200g/nädalas. Ligimeelitav funktioon. Lipiidide kõrge energeetiline väärtus muudab nad toiduna ahvatlevaks. Kiskja sööb esmajärjekorras ära varulipiidide rikkad kehaosad. Lenduvad rasvhapped annavad isuäratava lõhna (lihaküpsetamine, küpse liha lõhn). Enamus inimesi eelistab rasvasemaid toite. Lisaks võib mainida pruuni rasvkudet, mis toodab 9 ainult sooja. Pruunis rasvkoes on ATP süntees blokeeritud. Talveunest ärkavatele pisiimetajad. Imikud. Vahad (kuuluvad lihtlipiidide alla). Jaotus: taimsed vahad (taime pindu kattev vahakiht,
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l