latiealisi (20-40a) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Metskitsed kärbivad nooremaid puid. Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puude latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Harilik kobras. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Vee alla jäänud puud hukkuvad suhtelist lühikese aja jooksul. Hiired võivad talvisel perioodil noori väikeseid puid kahjustada. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume alla noorte puude tõdedelt koort, põhjustades taimedel
looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Ühte kuivendusvõrku võib kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb: põhivõrguks detailvõrguks piirdevõrguks. 21. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Metsastamisele kuuluvad jääksood, mille pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Sobivateks puuliikideks on mänd ja arukask. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Kui jääksoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega − kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veerežiim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust. Sellised jääksood, mis kannatavad
haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puukeste latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Kobras reguleerivad veekogude veetaset tammidega ja selle tulemusena ujutavad nad üle veekogude kallastel paiknevad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Hiired - Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral
) tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende poolt tekitatud kahjustused Eesti metsanduses väheolulised. Perioodil 2003-2008 metskitsede arvukus kiiresti suurenes ja sellega seoses on muutusid väga aktuaalseks ka metskitsede poolt põhjustatud kahjustused. 2006. a. ametlike loendusandmete järgi elas Eestis 60 000 metskitse, teadlaste arvates aga kaugelt üle 100 000 looma. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puukeste latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Selline kahjustuse liik oli uus trend, ca 20 aastat tagasi selliseid metskitsekahjustusi ei peaaegu tuntud. 2010-2012 karmid talved aga vähendasid metskitsede arvukust drastiliselt ja ka hetkel on paljudes piirkondades nende arvukus väga madal. Olukorda kajastab ilmekalt küttimise statistika: kui 2010 a. kütiti Eestis 16 000 metskitse, siis 2011. a. 5000 ja 2012. a. ainult 1200 looma
kuuserea järel (taimede vahe reas 1,5 m) rea lehiseid (taimede vahe reas 3 m). ridade vahe 2 m. Rohtumata, üle 0,5 m paksuse turbakihiga jääksoodel (3. ja 4. rühm) võib ettevalmistamata maapinnale rajada ka männi külvikultuure algtihedusega 6000. Kuid külv igal aastal ei pruugi õnnestuda. Külmakohrutust saab vähendada väetamisega, siis tekib kiiresti taimkate ja pinnas kamardub. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Istutusmaterjalina kasutatakse 2-aastasi männiseemikuid, 3...4-aastasi kuuseistikuid ja 2- aastasi lehiseseemikuid. Kultuuride hooldamise vajadus jääksoodel on üldiselt väike. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Väetamine 1. rühma kuuluvaid õhukeseturbalisi jääksoid tavaliselt ei väetata. Mineraalväetisi tuleb anda üle 50 cm paksuse turbakihiga jääksoodele.
seeneosed levivad õhu kaudu, kuid neid kannavad edasi ka putukad (juureüraskid, männikärsakad). Nakatumine toimub juure- või tüvehaavandite kaudu ning kändude vahendusel. Juurepessust nõrgestatud puid asustavad tüvekahjurid - kuuske kooreüraskid, mändi säsiüraskid ja latipihklane. Looduses esineb põlistel metsamaadel piisavalt juurepessu antagoniste - teisi seeni, taimi ja mikroorganisme, millised takistavad juurepessu arengut. Enam on juurepessuohtu põllumaadele rajatud okaspuukultuurides pärast esimest raiet, kuivõrd seal on alustaimestik ja mullaelustik veel liigivaesed. Juba nakatunud puistus on juurepessu tõrje praktiliselt võimatu. Mida vähem on metsas kände, seda väiksem on juurepessu oht. Kuna juurepessu eosed levivad vaid positiivsetel temperatuuridel, tuleb vältida raieid suveperioodil. Värskeltraiutud kände on nakatumisohu vastu võimalik töödelda 30 % karbamiidi vesilahusega. Samuti võib juurepessu kahjustusega aladel teha valik- ja hooldusraieid 30
annaabi.ee 
