Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "OKASMETSAD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metsad, veestik, mullastikmestik, turvas, aurumise, okasmetsad, euraasias, kanada, talved, veestikud, leena, puis, kuhjub, madalsoo, helepruun, maasse, huumus, ülaosas, leedehorisont, sisseuhtehorisont, okaspuuliigid, igihaljad, männid, nulud, lehised, kooniline, võra, kuusk, nulg, mänd, seeder, põdrasamblik, pohl, mustikas, loomastik, kiskjadOKASMETSAD konspekt Geograafiline asend · Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. · Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik
Paide Ühisgümnaaium Okasmets Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 TUTVUSTUS Okasmetsad levivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasiua ja Põhja- Ameerika. Okasmetsade teine nimetus on taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsades on kliima mahedam. Talved on sisemaal külmad, aga suvel see-eest üpris palavad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. http://userpage.fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
..............................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid. Need loodusvööndid on järgmised: vahemereline taimestik, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ning jäävöönd. Vahemereline põõsastik ja mets Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses. Sellised euroopa riigid, kus levivad vahemerelised metsad on näiteks: Türgi, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Horvaatia ning Prantsusmaa. · Asend ja kliima Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
