Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi.
“Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et näidendit täiel määral nautida, on vajalik silmaring, mida riigikoolides sageli ei anta. Siiski, on näidend nauditav kõigile, nii noortele ja vanuritele.
Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav, parempoolsed lisajõed on Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Vankse kraav, Atla jõgi, Kivisilla peakraav, Siimu kraav, Võiba oja, Koosi oja, Üksnurme peakraav, Valingu peakraav ja Humala oja. Marleen Abel 9.b klass
"Kaukaasia kriidiring" (19441945) Esseistika traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti"
sama laul, samade sõnadega. Õnneks oli sõitmistel piisavalt suur vahe, et see jubedalt närvidele hakkaks. Aga kokkuvõttes oli ooper siiski huvitav koos oma tehniliste ja üllatuslike elementidega. Ühel momendil võis tulla lavale kaks inimest siis järgmises on korraga viisteist, kes zongleerivad ja ripuvad õhus kaltsude vahel nagu ämblikud. Mulle meeldis ka, et teistest teatritest ja kohtadest oli külalisi nagu näiteks Tallinna Muusikakeskkooli orkester ja Indrek Ojari, kes on kuulus näitleja Tallinna Linnateatrist ning teised. See näitab, et inimestel on ikka võime teha koostööd. Veronika Rotberg 8.B
lühinäidendeid? Üllatuslikult näed, kui kaasaaegsed paistavad Elmo Nüganeni poolt lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikuga. Nad mõtisklevad koos vaatajatega ning tulevad ka lavalt maha publikule lähemale, et tekitada rohkem huvi tegelaskuju probleemi vastu. Lavakujundus on väga napp, kui välja arvata kergesti lagunevad toolid. Siiski sobib see
lennu lõpetajatest, kes on läinud tööle Nukuteatrisse. Kõige esimene roll oli tal Haapsalu Kooliteatri etenduses ,,Läänemaa lugu". Esimest korda tegi Karin muusikalis kaasa siis, kui mängis ülimenukas ,,Greases" nohikut. Karini arvates jääb see ka viimaseks korraks, sest ta väidab, et tema laulmisoskus ei ole just kiita. Alates 2003. aastast on ta teinud vahetevahel kaasa seriaalis ,,Kodu keset linna", kus ta on mänginud Steni (Indrek Ojari) pruuti Lucyt. Karin Rask on kaasa teinud ka serjaalis ,,Kelgukoerad". Ta on juhtinud koos Marko Matverega 2008. aastal ,, Laulud tähtedega" saadet, Karinile oli see esimene kogemus saate juhina, ta kõhkles algul, kuna tal puudus varasem saatejuhikogemus. Haapsalust pärit Karin on jätnud kaaslastele väga ausa inimese mulje. Selle aususe pärast on tal kohati isegi raske. Ta võib esmapilgul mõjuda kinnisena, kuid tegelikult on avara ja siira hingega
pakkuvaid ehitisi (Kiltsi loss, Assamalla 1930-ndate funktsionalistlik taluhäärber, Neeruti mõis, Rakvere Gümnaasium jt). Koostöö näituse koostamisel peavarahoidja Anne Lassiga ja näitusele eelnenud Rakvere teemapäeva peaettekandja teadur Sandra Mälguga oli tekitanud neis huvi näituse vastu ning viis selleni, et muuseumitöötajad täies koosseisus Väike-Maarjasse näitusele saabusid. Tagasiside oli väga positiivne ning muuseumi direktor Triin Ojari näitas üles huvi näitust kasvõi osaliselt ka arhitektuurimuuseumis eksponeerida. Eesti Arhitektide Liidu seenioride sektsioon (36 inimest Tallinnast, Harjumaalt ja Pärnust) külastas näitust tänu Anu Kotli jagatud infole. Anu Kotli, kes vaatamata kõrgele eale (72) töötab tänaseni arhitektina oma büroos Akos, on samuti EAL seenioride sektsiooni liige. Ka sellel grupil oli kokku pandud natuke mahukam ekskursioonipäev, mille käigus nad lisaks Kotli näitusele
propagandistliku mõju jätnud. Ajalehtede toimetustesse hakkas siginema omamoodi "instrueerijaid" ja kaastöölisi, kes omasid varsti toimetustes rohkem võimu kui väljaandja ja peatoimetajad kokku. Esialgu taheti, et endised ajakirjanikud uue võimuga koostööle asuksid. Need, kes avalikult deklareerida julgesid, et nad kommunistidega koos töötada ei taha, kadusid jäljetult, näiteks ajalehtede korrespondent Arved Ojari Tartust. Toimetustes hakkas ringi liikuma teisigi imelikke tegelasi, nagu TASSi korrespondendid, kellel olid sidemed julgeolekuorganitega. Vabariigiaegsete eesti ajakirjanike andmeid koguti ja kasutati nende vastu, ka nende lähedasi hirmutades. Võib niisiis väita, et Nõukogude okupatsioon algas just infovahendite hõivamisega. Raadio ülevõtmist 21. juunil 1940 on tolleaegsed raadiomehed kirjeldanud kui "räuskavate kommunistide" diktaati relvade ähvardusel
80047225.695843 21909 Imavere vald 32546 5900511-1Ojaküla 59.48018 26.487943 32546 Viru-Nigula vald 32547 5900512-1Ojaküla 59.48142726.489611 32547 Viru-Nigula vald 88574 5100323-1Ojaküla 58.80033025.695735 88574 Imavere vald 139368 5901071-1Ojaküla 59.27586525.759176 139368 Tapa vald 139367 5901070-1Ojaküla 59.27596425.759121 139367 Tapa vald 125317 6500839-1Ojametsa 58.14513726.897737 125317 Vastse-Kuuste vald 132913 47306-1 Ojari 59.23468424.610297 132913 Saue vald 132914 47307-1 Ojari 59.23468924.610447 132914 Saue vald 5152 22318-1 Ojasoo 59.12937425.204482 5152 Kose vald 5153 22317-1 Ojasoo 59.12898625.204678 5153 Kose vald 23074 4400519-1Ojaste 59.06671127.136779 23074 Tudulinna vald 23075 4400520-1Ojaste 59.06666927.136414 23075 Tudulinna vald 93369 5900514-1Ojaveski 59.36358026.108321 93369 Kadrina vald 26133 5900513-1Ojaveski 59
annaabi.ee 
