Divisio personarum Gaius 1.9-12, 1.48-49 (õpikus lk 47) 9. Et quidem summa divisio de iure personarum haec est, quod omnes homines aut liberi sunt aut servi. Isikute õiguse jaotamine on järgmine, nimelt kõik mehed on kas vabad isikud või orjad. summa, ae f. tervik, kokkuvõte, summa divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine de iure õiguse, seaduse kohaselt ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund hic, haec, hoc see, tema; nüüdne, siinnee omnis, e iga, kogu, kõik, terve homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees liber, i m. vaba (isik) sum, fui, esse olema, sunt nad on servus, i m. - ori 10. Rursus liberorum hominum alii ingenui sunt, alii libertini. Jälle/taas, mehed, kes on vabad, on kas vabad inimesed või vabakslastud.
1 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad järgima ja kohaldama. ELi õigus on siduv ja üldsusele kättesaadav kõikides ELi ametlikes keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus.
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5
Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister. Ministrid nimetab ta ametisse parlamendiga läbi rääkimata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Erinevus Eestiga USA's vahetub valitsuse kooseis pärast presidendi-, mitte pärast parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on seal parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, aga president avaldab tugevat mõju oma seisukohtadega. President vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaarva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. POOLPRESIDENTIALISM Selle puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada
võimutäius piiratud(konstitutsiooniline monarhia). Parlamentaarne riik: parlament valib riigipea,riigipea on allutatud parlamendi kontrollile.Riigi esindamine rahvusvaheliselt Presidentaalne riik:riigipeale kuulub nii seadusandlik kui täidesaatev võim.presidendi valib rahvas. ÕIGUSRIIK Õigusriigi kujunemise ajaloost Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õiglaseks ehk õigusele vastavaks nim sellist ühiskondlikku korraldust, kus õigus, tänu avaliku võimu toetusele, muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim, olles ise õiguse poolt korrastatud ja piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks. Seadusanda peab kontrollima kolme osa konstitutsioonist: Avalike huvide üle otsustav instants Riigiametnikud Õigusemõistmine Võim peab olema legislatiivne, eksekutiivne-kohtuvõim ja föderatiivne-väline täitev võim Õigusriik-võimude lahusus!
H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus).
peatüki 4. alapeatükist "Õigusriik" Lühikokkuvõte Peatükk algab Ludwig I Vaga (778-840) , kes oli Frangi kuningas ja Rooma keiser vestlusest oma ihuarstiga. Ludwig I Vaga kurtis oma ihuarstile sellest, kui raske ja väsitav on juhtida riiki. Selle peale vastas talle arst, et tema kuninga rollis ei teeks mitte midagi. See üllatas kuningat, kuid ihuarst lisas antud peatükis oluliseks osutunud lause. Ta lausus, et ta annak selle õiguse seadusele. NON REX EST LEX, SED LEX EST REX- mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusriigi idee on üpriski vana. Teoses on kirjeldatud , et õigusriigi lätete juures seisab õigusjumalanna. Tema ühes käes on õigusemõistmise kaalud ja teises mõõk ning side silmadel. Sellega on tahetud öelda , et jumalanna poolt kaitstav õiguskord on võrdselt ja kehtiv kõigi suhtes. Kõik on seaduse ees võrdsed. Riigivorm on sõltuvuses sellest, kuidas on organiseeritud riigivõim
· Kui siseriikliku turunduse puhul on rahvuslus soodustav tegur, siis RT puhul on rahvuslus tihti takistav tegur. · Veel on suured erinevused RT ja siseriikliku turunduse vahel järgnevates punktides ärikeskkonna stabiilsus, rahanduskliima ühtlus, valuuta ühtsus, äritegevuse reeglid, üksikfirma mõju (RT puhul on suurte firmade ümber ,,gravitatsioonivälja" moonutused) ja erinev on ka juhtkonna vastutuse ja kontrolli jaotus. 3. Mida näitab Gini indeks? Kumb on parem, kas väike või suur indeks. Kui suur on Eesti ja Soome GI? Gini indeks (koefitsient) on kasutusel tulujaotuse ühtluse üldnäitajana, mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Täiesti
Kõik kommentaarid