Oidipuse suurim erinevus tänapäeva poliitikutest on see, et Oidipus tegutses oma riigi heaolu nimel ja üritas teebalaste elujärge parandada, kuid tänapäeva poliitikud tegutsevad ainult raha eest. Kahjuks ei leidu palju poliitikuid, kes tegutsevad kodanike elu parandamise eesmärgil. Nad küll väidavad, et tahavad tõsta riigi mainet ja parandada inimeste elujärge, kuid tegelikult nad sellest eriti ei hooli. Lähiajast sarnanevad kõige enam Oidipusega Ameerika Ühendriikide 35. President John F. Kennedy, Eesti 2. President Lennart Meri, endine peaminister Mart Laar ja ka Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand. Kui kõik maailma poliitikud sarnaneks Oidipusega, oleks maailmas kindlasti palju parem elada ja igal pool valitseks õiglus. Minu arvates oli Oidipus suur riigimees, kes hoolis oma rahvast väga ja armastas neid.
Milline kohutav sündmus on tabanud Teeba linna näidendi alguses? 2. Millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel? 3. Milles süüdistas Oidipus Kreoni? 4. Millise ende oli Iokaste sõnul saanud Laios enne lapse sündi? Mida ta oli teinud, et ennet vältida? 5. Mida oli saanud Oidipus teada Delfi oraaklilt? 6. Miks lõi Oidipus maha manatee ristil vastu tulnud rauga? 7. Missugused kaks teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? 8. Mis juhtus Iokaste ja Oidipusega kui selgus lõplikult tõde? 9. Millise palve esitas Oidipus Kreonile, seoses oma lastega? Vastused 1. Teeba linna oli tabanud katk. 2. Oidipus tappis enda isa Laiose ning sai enda emaga lapsed. Oidipus kandis kahte needust. 3. Kreon naitus Oidipuse õega. Oidipuse arvates oli Teiresias Kreoni tahtel võltsi juttu rääkinud, et Oidipus ongi Laiose tapja. 4. Et Laios saab surma Iokaste ja nende lapse käe läbi. Laios lasi kolmepäevase lapse
Kas saatust saab muuta? Essee Inimene saab enda saatust muuta, kuid samas ka ei saa. Saatusega on talle ette määratud, kuidas ta sureb. See, kuidas ja kunas ta sureb, määratakse talle, kui ta sünnib. Sündimishetk on see, kui tema eku lõpp paika pannakse. Kõik muu, mis sünnist surmani jääb, on inimese enda teha. Nii oli ka Oidipusega, kuigi oli saatusega ette määratud, et ta tapab oma isa ja abiellub enda emaga, aga see, kui ta tappis oma isa enda teadmata oli sel hetkel ta enda teha. Tema valik oli, see mees koos enda kaaskonnaga ära tappa, jättes ellu ainult ühe mehe. Ta valik oli ka, see et ta läks oraakli juurde ja sai teada mis taga edasi juhtub. Kui ta seda teinud ei oleks, oleks asjad ehk teist rada läinud. See tähendab ka seda, et enda elus tuleb teha valikuid, enda tuleviku ja muutliku saatuse pärast.
Lõi rauk aoma rännusauaga nii kõvasti vastu selga, et kukkus vankrist maha. Edasi lõi ta kõik vankris olevad maha. 8)missugused kolm teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? - Oidipuse isa on surnud loomulikku surma, Polybos polnud Oidipuse isa. Saadik oli ise Oidipuse Polybosele kinkinud. Saadik oli Oidipuse kaljujärsust leidnud ja nii saigi ta Oidipuse pääastjaks. Teatas, et üks karjane, keda käskis Laiose, oli Oidipuse talle andnud. 9)mis juhtus Lokaste ja Oidipusega, kui selgus lõplikult viimase sünnilugu? - Iokaste oli nii meeleheitel ja jooksis enda magamistuppa. Pani uksed kinni ja needis samal ajal Laiost ja Oidipust. Ta tegi enesetapu puues end nööriga üles. Oidipus oli nii hirmunud ja tõi naise lae alt alla. Edasi kiskus ta kaasa rüült kuldsed preesid ja torkas nendega oma silmad läbi. Siis hakkas nõudma oma maalt väljasaatmist. 10)missuguse pave esitas Oidipus Kreonile seoses oma lastega?-
Oraakel aga rääkis talle, et ta küll saab lapse, aga see laps tapab ta ja abiellub oma emaga. Laios saigi poja, aga ta otsustas, et kui ta tahab ise elada ja ära hoida oma suguvõsa häbistamise, peab ta oma poja tapma. Teeba kuningas ja kuninganna vigastasid oma last ja andsid ta ära, arvates, et sellega muudavad nad saatust, aga lõpuks läks asi ikka nii nagu oli määratud ja nende poeg Oidipus tappiski oma isa ja abiellus oma emaga ning asi lõppes katastroofiga. Sama juhtus ka Oidipusega. Nii kaua, kuni ta oma saatust ei teadnud, elas ta hästi ja õnnelikult. Ühel päeval ta kuulis, et need, keda ta peab oma vanemateks, seda tegelikult ei ole. Oidipus läks oraakli juurde teada saama, kes ta siia ilma toonud on. Oraakel rääkis talle, et ta tapab oma isa ära ja abiellub oma emaga. Pärast seda arvas Oidipus, et kui ta põgeneb nende juurest ära, kes teda kasvatanud on, siis ennustus tõeks ei lähe. Aga tuli välja, et ta
Oidipus saatuse meelevallas On teada tõde, et meie kõigi eest varjatakse saladusi. Olgu need head või halvad. Kindel on see ,et saladused tulevad alati välja, kas varem või hiljem. Saatusega on suhteliselt samad lood. Mina arvan et saatus on ette määratud ja seda ei saa väga palju muuta , kui ainult mõnda pisidetailid veidike paremaks lihvida. Sama oli ka Oidipusega. Ta oli täiesti jäetud saatuse meelevalda. Tekib küsimus, kas Oidipus oli ise selles süüdi ? Teeba linnas, kuningas Laiose naisel Iokasterile, sündis poeg. Peagi kuuleb Laios ,et ta enda poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna
Ilmselt olen ma idealiseerinud sõpruse tähtsust ma ei kujutanud elu ette ilma selle sõbrata. See olukord oli mulle raske, kuid õppisin, et ka tema sõpruseta on elu ilus. Oidipus leidis, et temaga juhtunu on tema süü ja torkas endal karistuseks silmad peast välja. Võibolla see tõesti oligi tema süü ta kartis ja uskus saatust ning ei uskunud iseennast. Meie mõtted, hoiakud ja hirmud on meie enda määrata. Meie mõtted kujundavad suuresti meie maailma. Nii ka Oidipusega juhtus. Kuid kas ta oli selles süüdi? Ilmselt vaid siis, kui ta ise leidis ja arvas nii olevat. Kui Oidipus oleks olnud enesekindel, oleks ta teadnud, et ta andis endast parima mittesoovitu ärahoidmiseks ja ei oleks ennast süüdistanud. Eelmine nädal raputasin õunapuud ja sain õunaga pähe. Kes on süüdi? Loomulikult mina, sest ma ju raputasin seda. Aga ma ei süüdista ennast, sest tahtsin ju ilusat ladvaõuna ja andsin endast selleks parima, et seda saada ja lõpuks ma ka sain.
Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor) Laul saatuse heitlikkusest ja sureliku inimese tühisusest. Koor ei pööra Oidipusest ära, vaid meenutab hea sõnaga kõike, mida too kuningana linna heaks teinud oli. Eksood (viimane episood) Lossist ilmub teataja, kes kirjeldab Iokaste ahastust ja seda, kuida Oidipus ta leiab pooduna. Oidipus torkab end meeleheites pimedaks. Ta on enese neednud ja nõuab enda maalt välja saatmist. Koor kahetseb Oidipusega juhtunut. Kommos Oidipus e hirmsad romad on korda saadetud jumalate needuse tõttu, tema enda teadmata. Silmade välja pistmine on aga tema enda valik. Ehkki tahtmatult süüdlaseks saanud, on Oidipus valmis kandma vastutust ja karistust oma tegude eest. Oidipus neab end päästnud karjust ja ahastab, miks surm küll kunagi tulevasi piinasid ära ei hoidnud. Koor avaldab arvamust, et Oidipusele oleks surm kergem karistus kui silmituna elamine.Oidipus ei suuda Hadeses otsa vaadata emale ja isale
Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor) Laul saatuse heitlikkusest ja sureliku inimese tühisusest. Koor ei pööra Oidipusest ära, vaid meenutab hea sõnaga kõike, mida too kuningana linna heaks teinud oli. Eksood (viimane episood) Lossist ilmub teataja, kes kirjeldab Iokaste ahastust ja seda, kuida Oidipus ta leiab pooduna. Oidipus torkab end meeleheites pimedaks. Ta on enese neednud ja nõuab enda maalt välja saatmist. Koor kahetseb Oidipusega juhtunut. Kommos Oidipus e hirmsad romad on korda saadetud jumalate needuse tõttu, tema enda teadmata. Silmade välja pistmine on aga tema enda valik. Ehkki tahtmatult süüdlaseks saanud, on Oidipus valmis kandma vastutust ja karistust oma tegude eest. Oidipus neab end päästnud karjust ja ahastab, miks surm küll kunagi tulevasi piinasid ära ei hoidnud. Koor avaldab arvamust, et Oidipusele oleks surm kergem karistus kui silmituna elamine.Oidipus ei suuda Hadeses otsa vaadata emale ja isale
kõnelema teoses. Kõik suhtlevad väga vabalt ning vanemate inimestega viisakalt. VII TEOS JA LUGEJA Kõik teose probleemid on väga kaasaegsed ja pooli neist tunnevad kõik noored oma elu jooksul. Selle teose puhul oligi võib-olla üllatav just see, et mitte midagi ebaloomulikku ei juhtunud! Enamus noori suitsetab, joob, kakleb, armub.. Väga mõnus raamat. Kui võrrelda ,,Kuristik rukkist" näiteks ,,Hamleti" või ,,Kuningas Oidipusega", siis kindlasti oleksin ma nõus lugema ,,Kuristik rukkist" veel kümme korda, kui see säästaks mind nende teiste lugemisest. Esiteks oli ,,Kuristik rukkis" palju lihtsam lugeda ja teiseks ei tekkinud selle lugemisel sellist olukorda, et ma peaksin mingi peatükki uuesti läbi lugema, et edaspidisest aru saada. Soovitaksin seda lugeda ka teistele!
Inimene saab normaalselt elada ja tegutseda vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt. Lao-Zi tahtis rohkem individuaalset rahulolu Konfutsius vastupidi ühiskonna heaolu. 4. Kirjelda Gilgamesi surematuse otsimise lugu. Millised sündmused muutsid Gilgamesi mõtteviisi? Loe lõpus olevat Gilgamesi kokkuvõtet 5. Iseloomusta kõiki kangelasi Kangelased olid suht kangekaelsed ja isepäised, kuid teose lõpuks leebuvad suhteliselt (Oidipusega törts teine teema), kõik olid vaprad ja nõus astuma ükskõik, mis võitlustesse. Gilgames oli karm ja lõbujanuline valitseja, tegi ülekohut. Oidipus oli huvitatud oma maa ja rahva käekäigust. Gilgames oli üksik, naist polnd. Oidipus oli truu ja hea, armastas ja austas oma naist (ema). Odüsseia oli ka hea ja truu tahtis koju naise ja lapse juurde ja sellepärast tegi kõiki asju. Kõigi kangelaste puhul on ühine, et nad üritasid kõrgemate jõudude vastu
Teadvustatud osa psüühikast on valiv, arusaav põhjustest, mitteteadvus ei suuda valida, kontrollida. Mina (ego) välismaailma peegeldus.praktiline otsustamine. Teadvus tekib, suudab oodata ihade teostamist. Moraalne Ülimina (superego) Esindab inimese sisemaailma. Päritolu mitteteadvuses. Minale vahendiks. Teatav ideaal millele inimese käitumine peaks vastama. Ülimina kujunemine Freudi jaoks seotud Oidipusega (poeg tapab oma isa, abiellub endateadmata emaga) Poeg hakkab ihaldama ema vanuses 35a, näeb isas rivaali. Pojas allasurutud soov isa tappa, kuid ta kardab, seda hirmu nimetab Freud kastratsioonihirmuks. Isakuju, millega poeg nüüd samastub, internaliseerima. Miski (Id) Miskis asub kaks inimese peamist tungi elutung ja surmatung. Toimub esmase rahulduse nimel, kiirelt rahuldust saada. Ei oska oma rahuldamisvajadusi edasi lükata, puudub terve mõistus
annaabi.ee 
