isast kui ka teistest titaanidest jagu ning hakkas ise maailma valitsema. Zeus abiellus oma õe Heraga, kellega nad said pojad Arese, Hephaistose. Zeusil oli veel palju lapsi, kuid need olid abieluvälised ja armukestega. Zeus oli taeva-, tormi-, piksejumal ning jmalate valitseja. Jagas maailma oma kahe vennaga, saades ise taeva, vend Poiseidon mere ning Hades allmaailma. Sellegipoolest oli Zeus neist võimsaim. Teda kutsuti isaks, sest tal oli lugematul arvul lapsi. Talle meeldis ohvriloomana härg. Hera oli abielu kaitsja, ta oli väga armukade, kuid selleks andis Zeus ka põhjust. Kiusas suurema osa ajast taga Zeusi armukesi ja lapsi. Ohvriloomaks oli lehm. Poiseidon oli merejumal, kes tekitas oma kolmhargiga torme ja maavärinaid. Ohvriloomaks oli hobune. Põhiliseks jumalate austamis viisiks oli ohverdamine. Jumalad voolisid inimesed veest ja mullast. PÜHAMUD JA TEMPLID Kreeka templid on kõige kuulsam osa Kreeka arheoloogiast. Tavaline Kreeka pühamu
moodustasid hobuseluud ligikaudu 10%, Irus koguni 36% kõigist koduloomaluudest. Hobuseluude küllaltki suur osatähtsus kindlustatud asulate arheozooloogilises materjalis näitab selle liigi kõrget arvukust ning hobuse pidamist ka lihaloomana. Hobuse kasutamisest ratsutamisel annavad tunnistust Asvast ja Irust leitud suitsekangid. Rauaaja alguse muististest on meil vähe luumaterjali. Kalmetest on leitud teiste loomaluude hulgas ka hobuseluude ja hammaste fragmente, kuid ohvriloomana meil hobune ilmselt olulist tähtsust ei omanud. I aastatuhande teise poolde dateeritud muinaslinnustes on hobuseluude osatähtsus veel väga kõrge. II aastatuhande linnustes ja keskaegsetes linnades on hobuseluud nõrgalt esindatud. Seda võiks seostada kristliku tauniva suhtumisega hobuseliha söömisesse. Eesti muinasaegses ühiskonnas ei olnud hobusel sõjaratsuna tähtsust. Eesti muinas ja keskaegsete hobuste turjakõrguste kohta on andmeid suhteliselt vähe, siiski jääb mulje,
Merisiga on aktiivne päeval. Kahekuise tiinuse järel sünnib 2–4 (vahel kuni 7) poega. Vastsündinud on nägijad ja karvadega kaetud. Emapiima imevad 3 nädalat. Suguküpseks saavad 1–2-kuuselt. Eluiga 6–8 a. Kodustatud merisea esivanem pole täpselt teada, sest merisiga oli olnud indiaanlaste koduloom juba sadu aastaid enne eurooplaste saabumist Ameerikasse ja erines juba siis välimuselt oma looduslikest sugulastest. Indiaanlased kasvatasid merisigu peamiselt liha- ja ohvriloomana. Merisea looduslikke liike on palju. Nad on sarnased kodustatud meriseaga, kuid nende karvastik on ühetooniline pruun. Enamiku liikide elupaigad on kuivade tasandike madalad põõsastikud, kuhu rajatakse ka urud. Elavad väikeste seltsingutena. Toituvad peamiselt rohttaimedest. Deegu (Octodon degus) Sugukond: Deegulased (Octodontidae) Liik asustab Andide läänenõlva Tšiilis kuni 1200 m üle merepinna. Ta esineb avatud
Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine. Ka kuulus see lammaste edenemisega seotud annepäeva ja piksega seotud tähtpäevade lauritsapäeva, pärtlipäeva ja olevipäeva juurde. Kukeohver Kana ja kukk ohvriloomana (mõnikord on olnud oluline just kuke tapmine, enamasti aga siiski piirangud puudusid ja ohverdati kana) on kuulunud jüripäeva ja mihklipäeva juurde. Neist esimene alustas suveperioodi ja teine lõpetas selle. Ühtaegu oli jüripäeval tegemist olulise metsa ja metsloomade mõju tõrjumise ja kariloomade kaitsega, mihklipäeval aga karjatamise lõpu ja tõrjevahekorra lõpetamisega. Lisaks sellele kuulus ohver
sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine. Ka kuulus see lammaste edenemisega seotud annepäeva ja piksega seotud tähtpäevade lauritsapäeva, pärtlipäeva ja olevipäeva juurde. Kukeohver Kana ja kukk ohvriloomana (mõnikord on olnud oluline just kuke tapmine, enamasti aga siiski piirangud puudusid ja ohverdati kana) on kuulunud jüripäeva ja mihklipäeva juurde. Neist esimene alustas suveperioodi ja teine lõpetas selle. Ühtaegu oli jüripäeval tegemist olulise metsa ja metsloomade mõju tõrjumise ja kariloomade kaitsega, mihklipäeval aga karjatamise lõpu ja tõrjevahekorra lõpetamisega. Lisaks sellele kuulus ohver hingedeaja ehk
Selleks ajaks oli taimedes toimunud mingid muutused, need olid nüüd erinevad metsataimedest - algne sordiaretus. Ka karjakasvatus sai alguse Lähis - Idas, tõenäoliselt veidi hiljem kui põlluharimine. Esimene kodustatud loom oli lammas, seejärel kitsed. Kasutati peamiselt lihaloomadena. Seejärel kodustati veised ja sead. Loomade kodustamine toimus siis, kui küttides ei tapetud tervet karja, vaid hakati neid jälgima. Veiseid võidi kasutada ka ohvriloomana. Sigade puhul on arvatud, et need võisid ise inimese juurde tulla, et inimeste elutegevuse jääke süüa. Nii võis koduneda enne siga ka koer. Kass kodustas inimese. Metskassidest said kodukassid siis, kui inimesed hakkasid tegelema maaviljelusega. Kass kodustati Lähis - Idas. Kui 18 inimesed proovisid vilja säilitada, siis rotid ja hiired pääsesid ligi, kassid tulid sinna rotte püüdma
annaabi.ee 
