ettevõtmistega, mehed pidasid jahti ja püüdsid kala, mis oli muidugi kasulik meelelahutus, naised tegelesid muusika ja tantsuga ning mõnele kujunes banketi- ja peokülaliste lõbustamine isegi elukutseks. Lapsed mängisid mänge mis on tänaseni populaarsed, näiteks sõda, tantsumängud, hüpati sikku, veeti köit ja mängiti pallikulli. Egiptuse lastelgi olid lelud, sealhulgas nukud ja mänguloomad, mõningaid nukulaadseid kujukesi võidi kasutada nii usutalitustel ohvriandidena, kui ka mänguasjadena. Egiptlased tundsid mitmesuguseid pille, millel mängisid enamasti naised.muusikat küll üles ei kirjutanud, kuid siiski on tänini säilinud mõned laulud.Egiptlased tantsisid nii lõbu pärast kui tseremooniate ja rituaalide käigus, naised tantsisid sageli bankettidel, kuid seni pole leidnud ühtegi kujutist paaristantsust Kõik Egiptlaste elualad olid ühel või teisel viisil seotud religiooniga- olemas olid nii jõe-
ehitatud tasasele maale ja linnuseõue umber tuli kuhjata kunstlik vall. Mujal Eestis, aga olid looduslikult kaitstud järsud nõlvad ja ei pidanud kunstlikku valli ehitama. 25. Milliseid selgitusi on välja pakutud keskmise rauaaja peit- ja aardeleidude peitmise põhjustena? Üks põhjus võis olla, et väärtesemed maeti maha sõjaohu korral või lihtsalt perekondliku aardelaekana. Tänapäeval arvatakse enamasti aga et näiteks pronksehete kogumid võisid olla peidetud ohvriandidena. 26. Mida võib ühiskondlike suhete kohta väita ribapõldude süsteemi tekkimise põhjal? Et hakkas kujunema küla kui administratiivne süsteem. Ehk kuna kogu maa polnud ühesugune jagati maa ribadeks ja iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. 27. Milline oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Põhjenda. Võib arvata, et eestlaste sõjaline tase oli päris hea, kuna võideti palju sõdu näiteks 600 ekr rootslaste
taevahaldjas Jumal jt. Mida enam ihati õnnistust põllule ja karjale, seda hoolsamini teeniti haldjaid ja seda keerukamaks muutusid lõikuskombed. Viimaseist põllule jäänud kõrtest tehti lõikuse lõpul Peko vihk, mida hoolega ületalve hoiti. Sellega taheti otsekui alal hoida vilja sigivust ja elujõudu järgnevaks suveks. Haldjaile ohverdati põllupeenral või aianurgas ning metsas mättal või kivihunnikul. Allikate, jõgede ja järvede haldjaile heideti ohvriandidena vette sellised asjad, mis vett ei reosta (metallehted ja raha). Lõuna-Eestis öeldi kaitsevaimude kohta ürgsemaid nimesid, nagu metsaisa, metsaema, metsavana jt. Paiguti esines sama tähendusega ka vaim, näiteks metsavaim, vetevaim jt. (Eesti ajalugu I, 1935). Taara esines ka kaitsevaimu või jumalana. Henrik mainib oma Liivimaa kroonikas Tarapita nimelist jumalat viiel korral. See on ainus mütoloogiline kuju, kellest ta pikemalt kõneleb ainujumalana
Vatikani Gregoriuse etruskide muuseumis tuhandeid vaase etruskidelt. Mitmete nende peal on kujutatud poksi ja maadlust. Unikaalseks on etruskide poolt oma hauakambritesse jäetud seinamaalingud, millest osad kujutavad ka võitluskunste. On ka pronksskulptuure maadlejatest, mõned kujutavad koguni meest ja naist omavahel maadlemas. See näitab, et ka naised oli etruskidel maadlemisest huvitatud. Tuleb ka ära mainida, et etruskid kasutasid vange erinevatel tseremooniatel ohvriandidena. Näiteks pidid vangid omavahel kas siis relvadega või ilma võitlema, võitjad jäid ellu, kaotajad aga ohverdati. Etruskid korraldasid ka loomadevahelisi ja looma ja inimese vahelisi võistlusi. Sellised võistlused on hiljem üle kandunud Rooma gladiaatorite võistlustesse. Roomlased Roomlased võtsid kreeklastelt üle nende olümpiamängud ja jätkasid neid kuni 393.AD. Olümpiamängude iseloom võis selle aja jooksul loomulikult muutuda
õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma. Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaagupipaev.php) ANNEPÄEV - 26. juuli Päeva nimi on seotud püha Anna, neitsi Maarja emaga, ja tinglikult võime pidada seda päeva lambapühaks. 17. sajandist on teateid annepäevasest lambaohvrist ja pidustustest Karksis, Hallistes ja Rõngus. 17. sajandi tava kohaselt toodi ohvriandidena pühapaika vaha ja vahakujukesi. Veel 19. sajandil laiemalt tuntud püha taandus 20. sajandiks üksnes setudele oluliseks tähtpäevaks. Seal tapeti annepäeval lammas ja viidi ohvriandeid näiteks Meeksi lähedale Annekivile. Lamba pea ja jalad lasti preestril õnnistada, osa andeist jäetigi talle, osa jagati vaestele. Annepäeval panid nimepäevalised kirikusse küünla. Metsast toodi vihtasid, et lambad sigiksid. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-annepaev.php) OLEVIPÄEV - 29. juuli
Üldiselt paistab nii, et nad on tõneäoliselt ohverdatud, sest ei ole usutav, et kõik need 1000 oleks kuriteoohvid. Neid on kägistatud, kõrisid läbi lõigatud, mõningatel torkejäljed rinnus, kuid on ka neid keda on kinni seotud. Küsimus on selles, kas ei võinud olla omal ajal selline karistus kurjategijale. Neil enamasti mingeid panuseid kaasas pole. Huvitav on vaadata kirjalikke allikaid. Näiteks Caesar on ära märkinud, et Keldi jumalatele meeldisid ohvriandidena kurjategija, aga kui neid käepärast polnud, siis ohverdati ka süütuid iniemesi. Vetteohverdamine komme jõuab meiealadeni Lääne poolt. Tarandkalmete levik Eesti on ühtlaselt asustatud tarandkalmete poolt. Ida-Eesti on rohkem ja Lääne-Eesti vähem. Läti tarandkalmed on üpris sarnased Eesti tarandkalmetele. Läänemere Soome asustus on levinud Väina jõeni. Virumaa on Rooma rauaaja vältel üks tihemini asustatud piirkondi. Lisaks paistab ta selle
taimedes juba teatud muutused. Esimene loom, kes kodustati peale koera, oli lammas. Üsna pea kodustati ka kitsed. Neid kasutati esialgu peamiselt lihaloomadena. Seejärel kodustati veised ja sead. Kodustamine toimus nii, et mingi aeg kõiki loomi ära ei tapetud vaid neid hakati jälgima loomad harjusid inimestega ära. Võib-olla kütiti vaid nõrgemaid neist hoolitseti karja eest. Veiste kodustamine käis võib-olla teistmoodi. Nad olid paljudel rahvastel pühaloomad. Neid kasutati ohvriandidena. Võib-olla püüti kinni veis, pandi aeda ja kui vaja oli teda, siis ohverdati. Sead võisid ise inimese juurde tulla. Inimese elupaikades tekkis jääke, sigadele meeldis neid süüa ja inimesed hakkasid neid meelitama. Koer kodunes arvatavasti samamoodi. Arvatakse, et inimene ei kodustand kassi vaid kass hoopis inimese. Kassi kodustamine toimus lähisidas. Kass kodustus maaviljelemise algusega. Inimesed hakkasid vilja hoiustama, kaevati selleks auke, tehti puunõusid. Rotid ja hiired
annaabi.ee 
