Kunstiajaloo võõrsõnad ja materjal 3.september aatrium elamu keskel asuv katuseta ruum. Tänapäeval esineb rohkesti kaubakeskustes, avatud ruum. akropol linnamägi, tavaliselt asub neil tempel. TLNas Toompea akt tava dokument, juhtum - kunstis Igasugune alasti keha kujutav teos altar ohverdamis paik amfiteater poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa Tüves samba keskosa Kapiteel samba ülemine osa Bareljeef skulptuuriliik, madal reljeef
levinud Aafrikas 10. Tabu- usuline keeld 11. Mana- ehk vägi 12. Üleminekuriitus- riitused, mis aitavad viia inimese ühest seksuaalsest või sotsiaalsest seisundist teise 13. Tootem- loom või objekt, kellest usutakse olevat end põlvnevat 14. Brahman- preester, võib tähistada ka sõna jumal. Ülesanne on pühade kirjade, pühade raamatute tõlkimine ja nad pidid tegema ohverdamis rituaale. Kõik pidid teda kuuletuma, maailmavaim 15. Atman- inimese surematu osa, mis saab lunastuse, kui ühineb maailmavaim brahmaniga 16. Sansara- ümbersündide ahel 17. Karma- kõik elujooksul tehtud, mis määrab elu käigu 18. Ahimsa- vägivallatuse idee, vältida tuleb tapmist, ka loomi, elava austamine 19. Moksa- Atman ja Brahman koos 20. Nirvaana- igavese rahu seisund 21
2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid, mida katsid suured madalad risttahuka kujulised mudatellistest ehitised. Arheoloogid nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad, mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes. Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid. Tihti ümbritseti niöö müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja- Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba
· Oskasid teha keerulisi silmaoperatsioone 18. Hauakambrid: mastaba, astmikpüramiid, klassikaline püramiid, kaljuhauad. TV 22, 23. Giza püramiid astmikpüramiid Mastaba trapetsi kujuline üliku haudehitud, millel oli ka maa-alune osa, kus asus hauakamber, ohverdamis- ja palvetamisruum ning hauapanuste ruum. 19. Tempel: templi osad, kuulsamad templid. TV 24, 25, 26, vihik Püloon templi peavärav, mis koosnes kahest hiiglaslikust seinablokist, mis ülevalt ahenesid ja nende vahele jäi kitsas sissepääs püloon kõrvalruum pühamu põiksaal sammasõu
Pühad tekstid -1)veedad(teadmine), kõige vanem ja olulisem on Rigveda. 2)Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3)Upanisaadid 4)Aaranjakad. Eeeposed on pühakirjad. Veedade kirjandus jaguneb kaheks. Hinduismi peasuunad Visnuism, sivaism, saktism. Suurem osa hindudest on visnuistid. On motoeism ehk austavad Visnut. Budism Tekib Kirde-Indias, 6-5 saj. eKr. Tekib Hinduismis. Raja on Siddharta Gautama. Tekib vastukaaluks brahmanismile(Preestrite keskne ohverdamis religioon). Askees(kehakurnamine, piiramine valgustuse eesmärgil, joomine, sõõmine uni, suguelu, suhtlemine, hügieen piiramine). Kõige levinum vorm on negatiivne askees(loobumine). Tihti peale eralduti üksindusse. Postiivne askees-keha kurnamine käib läbi liialdamise. Bodhipuu Viigipuu, Selle all ilmtavad Tartale 4 õde ning ta jõuab Nirvaanani. Surma ingel pakkub ennast ära tappa, siis saab irvaanasse, keeldub ja temast saab jutustaja Buddha(aunimi). 4 üllasttõde:
4 Wilendorfi veenuse kujuke. Asteekide ja inkademaa Kesk Ameerikas , peamiseltpraeguse Mehhiko ja Guetemaalaalal ning Andide keskosas, mis hõlmab tänapäeval suure osa Peruust Boliivia mägismaast ,oli kujunenud polüteistliku religiooniga kõrg kultuur. Mõlemas piirkonnas oli religioon kahetasandiline. Lihtrahval olid omad pühapaigad,ohverdamis rituaalid , kuid peale selle oli riigireligioon oma organisatsiooni, templite ja süsteemselt arendatud teoloogiaga. Kesk Ameerika Olmeegid - 1200 1500 eKr. Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama Olmeteekideks. Nad ehitasid kultukeskuseid , mis kujutasid endast hoolikalt kavandatud templi kogukondi. Olmeteekide religioonis oli kesksel kohal ilmselt Jaaguari kultus.On avastatud mitmeid ühesuguseid jaaguari koonu kujutavaid esemeid ( mosaiik põrand,kivi kirst
mida võib pidada Mithrase templit sümboliseerivaks. Hinnells järeldab, et reljeefil on 11 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 303;}} 12 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 303;}} 13 Ibid. 14 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 304;}} 7 5.01.2014 kujutatud ohverdamis-stseeni.15 Ohverduse kasuks räägib see, et Roomas seoti ohvriloomale sageli ümber spetsiaalne kaunistatud vöö mitmetel Mithrase tauroktoonia reljeefidel on pulli kujutatud kaunistustega vööga. Selle tõlgenduse järgi kujutavad teised reljeefil olevad loomad rituaali jumalikku õigsust ja elujõudu ja taevaste vägede kohalolekut. Hinnells usub, et kui Mithrase kultus on Iraanii juurtega, peaks Iraanis olema märke sarnasest rituaalsest ohverdusest
Kõrgelt arenenud kultuur. Lehm on pühaloom. Ahimsa-austus erinevate eluvormide vastu...india köök on taimetoidu köök. 1500 eKr tungisid indiasse indoeuroopa rahvas Aarialased, kes rääkisid sanskriti keelt , mis on hindude pühakeel ja selles keeles aaria tähendab õilis. Kasti süsteem: 1. Braahmanid e. Preestrid võib tähistada ka sõna jumal. Ülesanne on pühade kirjade, pühade raamatute tõlkimine ja nad pidid tegema ohverdamis rituaale. Kõik pidid teda kuuletuma sest muidu oleks maailm käest läinud.(jumala suust) 2. Ksatriad ehk sõjamehed(aristrokraadid jne. Aitavad maad ja rahvast ja tegelevad ka braahmanide õpilastena) (jumala käsivarrest) 3. Vaisijad-talupojad, põlluharijad, käsitöölised pidid kätega tootma. 4. Suudrad ehk teeniad kes teenisid kõiki eelmisi klasse.(jumala jalad) Välja jäid põlisindialased ehk puutumatud
panna mistahes kuriteo. Luzinil ja svidrigailovil ühine: Sarnane arusaam isiklikust õnnest kui aineliste vajaduste rahuldamisest. Mõlemad kasutasid vägivalda Sonja ja Dunja Sonja valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane Sonja oli väga usklik ja ta ei suutnud leppida sellega, et Raskolnikov oli tapnud. Ta oli väha haritud Ta astub vaimsesse kahevõitlusse Raskolnikoviga ja võidab Ohverdamis- ja aitamisvalmis Dunja juuksed tumedad, kahvatu, kindla loomuga, suuremeelne, üllameelne, tark Dunja ja Raskolnikov olid suhteliselt lähedased. Mõlemad ohverdasid ema jaoks. Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? · Tegevus toimus läbi peategelase silmade, kriminaalromaanidel toimub see enamasti läbi positiivse kangelase silmade. · Pidevalt toimub uurimine · Erinevalt kriminaalromaanidest kujutatakse kurjategija hingeelu.
o Rootsiajal muutus luteri uks valitsevaks usuks. o Märgatavalt paranes pastorite haridsutase (ülikooli haridus), ning nad oli võimelised pidama jutlusi eestikeeles. Muutus ka suhtumine kirikusse paremaks. o Ametisse seati Vöörmündid talurahva sest kes tegelesid koguduse majandusasjadega. VÕITLUS VÄÄRSUSEGA o Kiriku õpetajad pidasid muinasusku mis oli segunenud katoliku usuga kahjulikuks ja hakkasid hävitama ohverdamis paiku. o 1645a tekkis rahutus Osulas, mida tuntakse Pühajõe mässu all. Püha jõele üritati ehitada vesiveski. o Hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvris langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt: rahvaarstid. Selle järgnes põletamine tuleriidal või mõõgaga surmamine. Lõpetati 1699a. RAHVAHARIDUSE EDENDAMINE o Hariduse edendamisel peeti oluliseks kirjaoskust, mille seletamine jäi köstrite ölule
Igal juhul on maastik omandanud kindla koha inimeste igapäevases kõnepruugis ning see näitab, et tegemist ei ole ainult teadusliku ega erialaspetsiifilise terminiga, vaid üldkasutatava mõistega. 169. Maastikud ajas: ajajärgud maastikus. Erinevate ajajärkude maastikuelemendid Ajastud: Jääaeg (kivid, vallid, orud, tasandikud, künkad, kõrgustikud, voored, mõhnad) Muinasaeg (kivikalmed, linnused; muistsed põllud, asulakohad; hiiekivid, ohverdamis- ja hiiekohad, kirikud, kalmistud, kääpad, lahingupaigad jne.) Mõisaaeg (mõisaaegsed hooned (mõisad (karjamõisad, tõllakuurid, pesuköögid, teenijate majad, moonakate majad), mõisad, pargid, talud, alleed, meierei, viinaköök, põldudemustrid) Talude aeg (heinamaad, karjamaad, põllumaad, talude kompseksid, rehielamud, kaevud, aidad, hütid, talveteed, laudad, külad) Nõukogude aeg (põllustruktuurid, tehaseasulad, kolhooside ja sovhooside hooned, tehased,
annaabi.ee 
