Surmajärgne elu- spekulatsioon, et mingisugune eluvorm toimib edasi peale surma siinse Maa peal. Kratt- nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. Mingisugust roojast asja ei tohitud ohvriaeda visata, ehk muidu kardeti majarahvale varsti õnnetust tulevat. Kui ilus rohi ohvriaias ka kasvas, ei võinud ükski vikat ega sirp seda puutuda. Ülepea ei lubatud mõnes kohas inimestki ohvriaeda minna, teisal ometi võis ohverdaja ohvriga alati sinna püha paika astuda. Kus ära keeldi ohvriaia püha paika jalaga puutuda, seal pandi ohver kaitseks ettetehtud aia üle püha maa peale maha. Kraasna rahva seas viib tavalisesti mees anda ohvriaeda; naine tohib ainult korra elus, laulatuselt tulles, sellele pühale paigale läheneda.
3.Miks inimesed on ahned? Liigne uudishimu võib saatuslikuks saada. Mida ollakse oma armastatu nimel valmis tegema? 4.Peemot kass, kes oli ainuke positiivne tegelane raamatus. Oli musta värvi kass, Wolandi abiline. Huumorisoont oli. Woland oli üleni musta riietatud, olid omad tõekspidamised. Täitis alati oma lubadused. nt. siis kui Margarita soov oli Meistriga kokku saada. Pidas kinni traditsioonidest. Igal aastal toimus ball. Jesua Sarnane Jeesusega. Halastaja, ohverdaja. Korovjev kohati jõhker, Saatana käsilane ja eestkostja. Meister truu oma armastatule. Margarita nõiana julge, tavainimesena alistuv. Pontius Pilatus julm valitseja, kes lasi Jesua risti lüüa 5.Margarita muutus üheltpoolt halvemaks, sest senikaua kui ta oli kahe jalaga maa peal ja oma maise abikaasaga koos, ei teinud ta kellelegi kurja, vaid elas oma elu. Ent kui ta muutus nõiaks, siis muutus halvemaks, sest ta jättis oma abikaasa maha
18 Ilmselt on siin oma mõjud ka india usunditel, milles teatavasti veised on eriliselt pühad loomad. Veel tuleks mainida Mithragán'e, Mithra auks toimunud pidustusi, mille traditsioonid on säilinud tänapäevani üksikutes eraldatumates Iraani külades. Kuigi pidustused on kirjeldatud zoroatristide vaatenurgast, on tegemist siiski zoroatristlikkust traditsioonist puutamata religioosse nähtusega. Pidustustel on oluline roll loomohverdusel, mille käigus suudleb ohverdaja austusavaldusena ohvrilooma enne hukkamist. Seejärel lõigatakse läbi looma kõri, kogutakse kokku veri ja loom küpsetatakse ning koos muude ohvriandidega pühendatakse Mithrale, tänuks viljasaagi eest. Ohverdamise järel toimuvad pidusöögid ja rituaalsed tantsud.19 Mithra tähtsusest Iraanis annab märku veel Iraani tuletempli nimetus, mis tõlkes võiks tähendada ,,Mitra väravat". Hinnells usub, et selline nimetus sai tekkida ainult eeldusel, et 15 {{3 Hinnells,John R
Hiied koosnesid lehtpuudest ja olid tavaliselt kogu külal ühised. Hiiekultust püüti hävitada paljude endiste hiite kohale ristiusu kirikute ehitamisega. Hiies kasvanud hingepuud (neid ehiti paelte, riiete, loomaluudega jm.) otsekui juhtisid mõtted hingede surematusele. Seepärast keelati pühapaiku rüvetada ja rikkuda (oksi murda, tallata jms.). Surnutele toodi siia sööke, jooke, rõivaid, ehteid, raha jne. Ohverdamine toimus peamiselt hiites. O. Looritsa järgi oli ohverdaja puhtais valgeis rõivais, puhtas pühas paigas, puhta siira südamega. Lapseliku usalduse, andumuse ja ühtekuuluvustahtega esitas ta oma lihtsad palved, mis polnud mingid elutuks kivistunud sundvormelid, vaid elavast hingest tulevad, soovidele ja meeleoludele vastavalt varieeruvad elavad tundesõnad, tõelise ja sügava usulise elamuse tõlgendajad: “Madalad maajumalad, kõrged kodukuningad, nurmeisa-nurmeema, nurme kuldakuningad, tulge hoidma mu kodu, mu karja
palve ja loits. Palve on religioosne akt alistuv sõnaline pöördumine üleloomuliku väe poole. 7 Loits on maagiline akt sõnaline pöördumine, millega tahetakse allutada üleloomulik vägi oma tahtele. Selle erivormiks India usundites on mantra. Riituse talituslikus pooles on tähtis ohver. Ohver on hinnalise elusolendi, taime, aine või eseme pühendamine üleloomulikule väele, et mõjutada selle tegutsemist ohverdaja soovitud viisil. Ohver võib olla nii religioosne kui ka maagiline. Ohvrid jagunevad anniohvriteks, lepitusohvriteks, osadusohvriteks ja ühendusohvriteks. 4. Kogemuslik religioon on emotsionaalne ja kogemuslik. Religioosne kogemus Muhamed, Buddha, Paulus jne, nendega kaasneb usklikel emotsioon. Oluline on usuline kogemus, usulike pöördumine, usuline kasvamine. Kõik need on tugevalt seotud usundipsühholoogiaga. Kogemus võib olla: Numinoosne ehk püha kogemus
samuti lastes, kes pole kasvanud küllalt suureks, et oma loomulikke vajadusi eitada. Nad võivad tajuda aistinguid, millest keskmine täiskasvanu unistadagi ei oska. Seepärast peab satanist neid pühaks, teades, et neilt loomulikelt, looduslikelt maagidelt oleks palju õppida. Satanist kardab Argathi koolkonna üldist kommet jumala tapmist. Samavõrd kui inimene on loonud jumalaid oma kujutuses, vihkab keskmine inimene oma sisemust. Ohverdatakse jumal, kes tegelikult on ohverdaja ise. Satanist ei vihka ennast ega midagi, mille eest ta seisab! Seepärast ta ei vigasta kunagi tahtlikult looma ega last. Tekib küsimus, keda siis tegelikuks inimohvriks pidada ja kuidas peaks otsustama sellise isiku üle. Vastus on brutaalselt lihtne. See, kes sulle on ülekohut teinud ja selleks üle piiri läinud, põhjustades sulle või su lähedastele teadlikult probleeme. Lühidalt inimene, kes tahab saada neetud oma tegude kaudu.
Seidale ohverdati kadunud põhjapõtrade leidmiseks, tänutäheks, kui põdrad üles leiti, ja noorte põhjapõtrade ellujäämiseks. Seidakohast mööda sõites toodi ohvriks söödavat kraami, kui seda ei olnud, tuli anda kas sõlg või nõel. Uuemal ajal on ohvriandideks olnud ka raha ja tubakas. Seidale ohverdamist peeti tähtsamaks kui kirikupühi, sest mängus oli nii maapealne varandus kui ohverdaja hing. Kodused pidid kogu südamest ohverdajaga kaasas olema, muidu võis juhtuda, et ta ei jõudnudki enam koju. Kui peremees ohvritalituselt tagasi tuli, siis sisenes ta kotta tagumise sissepääsu kaudu ja perenaine valmistas talle erilise rikkaliku õhtusöögi, sest ükskõik kui palju ohverdajad seida juures ei söönud, jäid nad ikka näljasteks. Naistel oli lubatud ohvreid tuua ainult teatud naisjumalustele. Üldiselt pidid naised ja täisealised neiud seidasid vältima, mida on