ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud. (Painduv ühenduslüli köis või tross). · Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale mootorsõidukile (autorongile) olema pandud taha, nähtavale kohale, ohukolmnurk. Ka muud tuled peavad põlema (lähi-, ääre- ja numbrituled). Soovitatakse ka vedaval autol sisse lülitada ohutuled. MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h. · Pukseerimine on keelatud: 1. Painduva ühenduslüliga kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit, millel ei tööta sõidupidur või rool 2
kindlad piirimaad, mis olid täpsemalt looduses paika pandud. Tänavu arvatakse ekslikult, et siis mindi nagu talgutele, aga tegelikult oli mõte igasugused lahkarvamused juba eos lahendada. Siinkohal on näha inimeste omavahel kokkuleppelist normi, mis töötas ja millega kõik olid nõus. Tänapäeval kuuluvad tavanormide hulka nt meresõidu tavad, protokollireeglid ja viisakusreeglid. Nt liikluses , eriti Venemaal ja Ukrainas,on kombeks viisakat kaasliiklejat nö tänada ohutulede vilgutamisega. Tavanormide järgimine ka liikluses sõltub kultuurist. Kui võrrelda nt Eesti ja Itaalia liiklusnorme, siis erinevus on drastiline. Kui Itaalias lahendatakse enamus küsimusi omavahel suhtlemisega ja vajadusel raha kompensatsiooniga, siis Eestis üldiselt ei lahendata ühtegi eksimust ilma kõrgemate võimude sekkumiseta. Silvia Kaugia proovib tähelepanu pöörata seaduses esinevatele lünkadele. Palju on intsidente,
Kaasaaegsel autol võib olla üle 100 elektroonilise juhtmooduli. Neist suurim on reeglina mootori juhtmoodul, teisi kasutatakse käikude, turvapatjade, ABS'ide, püsikiirushoidjate, audiosüsteemide, akende vms tarbeks. CAN-bus töötati välja 1983ndal aastal Intel'i ja Robert Bosch'i korporatsioonide poolt eesmärgiga lihtsustada autode erinevate osade omavahelist "suhtlemist". PLIP alarmid saavad tööks vajalikud impulsid analoogsignaalide abil (enamasti kasutatakse selleks keskluku või ohutulede signaale). Kesklukusüsteemi eesmärk on muuta auto uste avamine kiiremaks ja mugavamaks. Tänapäeva autod kasutavad uste avamiseks kahte erinevat lahendust: * elektromehhaanilist süsteemi * pneumaatilist ehk suruõhu jõul toimivat süsteemi Mõlemat lahendust juhib keskblokk. Elektromehhaanilisel ehk tavalisel süsteemil on mõningane eelis pneumaatilise ees.Pneumaatiline süsteem nõuab hermeetiliste torukeste paigutamist sinna, kus on tarvis lukku avada või sulgeda
C Generaator * Ainult automaatkastiga C1 Pingeregeulaator ** Ainult ABS-ga D Süütelukk *** Ainult udutuledega F Pidurituli Maanduspunktid J59 Süütelukust juhitav relee Mootor ja kere T1 Käiviti juures asuv pistik Aku ja kere E2 Suunatulelüliti E3 Ohutulede lüliti Sõidutulede juhtmed E4 Tulede lüliti Pistmiku pool E19 Seisutulede lüliti Tagatulede juures J2 Suunatulede relee Esiosa juhtmestik L1 Vasak kaugtuli Tagatulede juures L2 Vasak Lähituli L3 Parem lähituli Tagaosa juhtmestik
5. Milline tegevus on õige? Ootan foori ees vastassuunast sõitja möödumist ja ületan ristmiku peatuseta. Sõidan ristmikule, annan teed vastassuunast otse sõitvale autole ja lõpetan pöörde. Oletan ristmiku enne vastassuunast sõitvat autot. 12. Milline tegevus on õige? Annan teed jalgratturile. Ületan ristmiku enne jalgratturit. 13. Millega peab juht andma hoiatusmärguande, kui tema auto tagumine ääretuli ei põle? Ohutuledega. Ohutulede puudumisel ohukolmnurga kasutamisega. Tagumise udutulega. 14. Kas mootorsõidukiga tohib sõita selle märgiga tähistatud teel? Ei. Jah. 17. Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus 50 km/h? 12...15 m. 3...5 m. 7...10 m. 20. Missuguselt sõidurajalt tohib mootorrattaga asulas sõita otse, kui pärisuunas on kolm sõidurada ja puudub märk "Sõidurajad ja -suunad"?
kauguselt (peab olema ilma katteta ja puhas). Suunatule laternad Alates 1980. valmistamisaastast peavad masinal olema eesmised ja tagumised suunatule laternad. Suunatulede värvus peab olema merevaigukollane ja vilkumissagedus 90 ± 30 korda/ min. Suunatulede kontrolliks peab armatuurlauas vilkuma sünkroonselt roheline märgulamp. Muud tuled ja tunnusmärgid Ohutuled Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled. Ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Autorongi tunnusmärk Haagist vedaval masinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinarongi tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm masina pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150...300 mm. Helkurid
Elektroonilise loa korral peab sõidukijuht esitama loa andmekandjal või muul viisil võimaldama järelevalveametnikul tutvuda elektroonilise loaga Muudatused liiklusreeglite osas Hädapeatumine Hädapeatamise korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi või kui hädapeatatud sõidukit, sellelt kukkunud või sellest välja voolanud või varise-nud veost ei ole võimalik teelt omal jõul kõrvaldada, peab juht sõiduki tähistama ohutulede sisselülitamisega või ohukolmnurga teele asetamisega käesoleva seaduse § 39 lõike 9 kohaselt, teatama juhtumist viivitamata politseisse või teeomanikule või -valdajale ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvalda-miseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks Kiirteel ja teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on üle 90 kilomeetri tunnis, tuleb hädapeatatud mootorsõidukil sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt
Linthelkurid peavad vastama Ereegli nr 104/00 nõuetele. Helkurite värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2002, 106, 1575 jõust. 01.01.2003] Kood 223. Ohutuled Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad olema Ereegli nr 48 või direktiivide 76/756/EMÜ kohased ohutuled. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (vt kood 218). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja värvus peab vastama koodis 218 esitatud nõuetele; 2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haake ohutulede märgulamp; 3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga. Kood 224. Gaaslahenduslampidega lähi ja kaugtulelaternad Nõuded:
annaabi.ee 
