Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ohuklassid" - 7 õppematerjali

Bioloogilised ohutegurid
8
ppt

Bioloogilised ohutegurid

Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ­ ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm ­ võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, ...

Toit → Töötervishoid ja tööohutus
18 allalaadimist
BIOLOOGILISED OHUTEGURID
7
doc

BIOLOOGILISED OHUTEGURID

BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILI...

Toit → Töötervishoid ja tööohutus
22 allalaadimist
Ohtlike ainete käitlemine sadamas
7
docx

Ohtlike ainete käitlemine sadamas

segregeerimiskoode? Segreerimiskood- SG26 (In addition: from goods of classes 2.1 and 3 when stowed on deck of a containership a minimum distance of two container spaces athwartship shall be maintained, when stowed on ro-ro ships a distance of 6 m athwartship shall be maintaine). See kehtib veoüksuste (CTU), konteinerite või veokite segregeerimisel ro-ro laevas. 4 7.2.4 Segregeerimistabel Kuna allüülamiini ohuklassid on 3 ja 6.1, siis ei saa allüülamiini paigutada samasse konteinerisse baariumi pulbriga (pürofoorne) ohuklass 4.2, sest tabel 7.2.4 näitab 4.2 ja 3 võrdlemiel 2 (eraldada) ja 4.2 ja 6.1 võrdlemisel 1 (eemale). Alati võetakse aluseks rangem nõue, antud juhul 2. Et baariumi pulbrit oleks võimalik pakkida samasse konteinerisse Allüülamiiniga, siis on otstarbekas panna nende vahel vaheseina. Või hoida neid 6 m kaugusel üks teisest.

Muu → Jäätmekäitlus
10 allalaadimist
PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL
36
ppt

PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL

TÄIELIKULT, ARUTA SEDA POLITSEIGA 4. TEGUTSEMINE ÕNNETUSKOHAL · OHUTUSE TAGAMINE - JUHI REAGEERIMISAEG ON CA. 2 SEK - SÕIDUAUTO LÄBITAV VAHEMAA ERINEVATEL KIIRUSTEL: 50 KM/H = 14 M/SEK 80 KM/H = 22 M/SEK 120 KM/H = 33 M/SEK - 120 KM/H LIIKUV AUTO LÄBIB 100M 3 SEKUNDIGA -ESIMENE OHUMÄRK TULEB PAIGUTADA PIISAVALT KAUGELE ÕNNETUSKOHAST (POLITSEIAUTO) · KAS ÕNNETUSES OSALEB OHTLIKUAINEVEOK -MILLISE AINEGA ON TEGEMIST? - ÜRO NUMBER · OHUKLASSID 1 LÕHKEAINE 2 SURVEALL OLEVAD GAASID (VEELDATUD) 3 TULEOHTLIKUD VEDELIKUD 4 KERGESTI SÜTTIVAD TAHKED AINED 5 OKSÜDEERIVAD AINED 6 MÜRGID 7 RADIOAKTIIVSED AINED 8 SÖÖVITAVAD AINED 9 MUUD · SÜTTIMISOHT - NB! UUTE AUTODE KUUMAD KATALÜSAATORID - SUITSETAMISE KEELD ÕNNETUSKOHAL -AKUJUHTME EEMALDAMINE - KÜTUSELEKKE AVASTAMINE - ÕNNETUSKOHA ERISTAMINE PIIRDELINDIGA · PULBERKUSTUTI, VOOLIKULIIN(ID) 5. OHUD SÜNDMUSKOHAL · TURVAPADJAD · VIGASTATUD VÕI TERVED KODULOOMAD

Muu → Liiklusjärelvalve
2 allalaadimist
TÖÖOHUTUS
74
docx

TÖÖOHUTUS

Põhjustatud haigused:  difteeria  salmenolloos  toksoplasmoos  siberi katk  tuberkuloos  hepatiit  herpes  marutõbi  rõuged  mürigstused  allergia Kokkupuutumise võimalused:  toateenindajad  puugihammustus  kalatööstus – punataud  meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne)  lammutustööde tegijad – hallitusseened  tavalised inimesed – leegionääri haigus  põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on:  oht inimese tervisele  nakkusohu tõenäosus elanikkonnale  tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid. 4. ohurühm – inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs

Ergonoomika → Ergonoomika
37 allalaadimist
Tookeskkonnaohutuse alused
35
docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus ­ punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad ­ hallitusseened tavalised inimesed ­ leegionääri haigus põllumajandus ­ kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm ­ inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid. 4. ohurühm ­ inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs

Majandus → Pangandus
25 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

võtmise aeg langes vahemikku jaanuar – märts 2011. Kleeplindiproovid võeti nendest tubadest, kus tehti ka õhuanalüüsi silmnähtavalt tumedaks värvunud kohtadest, seintelt, aknalaudadelt, aknaraamidelt, dušikabiinide küljest ja vannitubadest. Talveperioodil tehtud õhuuuringute puhul ei ole tarvis arvesse võtta väliskeskkonnas olevate seeneeoste arvu. Õhus leiduvate hallitusseente koguhulka hinnatakse erinevates maades erinevalt. Suurbritannias (Singh jt. 2010) liigitatakse nn. ohuklassid järgmiselt, vt. Tabel 9.1. Soomes on määratud soovituslikud piirnormid järgmiselt (Husman jt. 2002), vt. Tabel 9.2. Tabel 9.1 Soovitatavad hallitusseente piirnormid UK-s. Kategooria Seente hulk PMÜ/m3 Väga madal ≤ 50 Madal ≤ 200 Keskmine ≤ 1 000

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun