tuleb kasutada jahutavaid kreeme või vedelike ning olukorra halvenedes kutsuda kiirabi Elektriline põletus · Elektriline põletus tekib elektrivoolu läbimisel organismist · Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk Esmaabi elektrilise põletuse puhul · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil · Väldi enda sattumist vooluahelasse! · Eemalda kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Jälgi kannatanu seisundit, olukorra halvenemisel kutsu kiirabi Tänan tähelepanu eest!
· Lasteaia kriisimeeskond korraldab vajaliku järeltöö kohapeal või lasteaias. Võõrad (kolmandad) isikud väljasõidul · Kui väljasõidu kinnisele territooriumile saabuvad kolmandad isikud, proovi välja selgitada nende saabumise põhjus/eesmärk. · Vajadusel palu võõral lahkuda. · Kui võõras käitub ähvardavalt, taga esmajärjekorras laste turvalisus, näiteks suunates kõik lapsed siseruumidesse. · Informeeri võimalikust ohuallikast politseid numbril 110. Lapse kadumine · Uuri lastelt: *kas keegi märkas kaaslase lahkumist? *millal kadunud kaaslast viimati nähti? *kus kadunud kaaslast viimati nähti? *kas keegi teab, kuhu kadunud laps läks? *kas keegi teab, miks kadunud laps ära läks (konflikt, keegi kutsus, tahtis koju minna vms)? · Alusta koheselt lapse otsimist lasteaia (väljasõidu sihtkoha) lähiümbrusest. NB! Teised lapsed ei tohi jääda järelvalveta!
juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse või töötraumana. (8) Esmaabi: · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil. · Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad. · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit. · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama. · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega. · Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda. · Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu,
kahjustusi · lihaste kramplikud kokkutõmbed tekivad kesknärvisüsteemi ärrituse tagajärjel · peavalu, kuulmislangus Esmaabi · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil · Väldi enda sattumist vooluahelasse (vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad jne) · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaazi ning kunstliku hingamisega) · Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm · Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda · Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske
Sellist doosi (taset) nimetatakse mittetäheldatava ebasoovitava mõju tasemeks (no-observed adverse effect level - NOAEL). Kui aga andmed on liiga ebatäpsed võib määrata ka madalaima ebasoodsa mõju taseme (lowest adverse effect level LOAEL). Viimase kasutamine riski hindamisel on siiski vähemsoovitav. 3. Eksponeerumise hindamine. Määratakse toksilisele ainele eksponeerumise tase, teed, sagedus ja kestus. Organismi eksponeerumine mingile ainele muudab viimase ohuallikast riskiallikaks. Mõningatel juhtudel, võib olla tegemist üheaegse eksponeerumisega mitmele või koguni paljudele potensiaalselt toksilistele ainetele. 4. Riski iseloomustamine. Selles etapis integreeritakse eelmise etappide tulemused nii lävidoosidega kui ilma nendeta ebasoodsate toimete ilmnemise tõenäosuse teadasaamiseks inimesele, kusjuures võetakse arvesse bioloogilised, statistilised ning muud määramatused. Kantserogeenide korral
tulenevad garandikohustused. Õigushüve kandjat ähvardavad mitmelt poolt pärinevad ohud. Garandikohustus rajab õigushüve kandja ümber kaitsemüüri garandil on kohustus kaitsta õigushüve kandjat võimalikult kõikide ohtude eest. Valvegarant selle puhul on olukord vastupidine. Valvegarant ei vastuta mitte ühe kaitsealuse eest, vaid tal on kohustus vältida konkreetsest ohuallikast lähtuvaid ohte eri objektidele. Siia kuuluvad juhud, milles garant omab või valdab ohtlikke asju ja peab seetõttu nendest lähtuvaid ohte kontrolli all hoidma. Sama kehtib ka juhtudel, kui isiku ülesandeks on ohtlike inimeste valvamine, ja kausaalahelate puhul, mille isik on ise valla päästnud. Tähtsaim Õiguse üldteooria, põhimõisted Ei ole tõenäoline, et neid küsitakse: Proportsionaalsus, kontroll, valduse liigid, ajaline kehtivus
Kui mõjur on kemikaal, kirjeldatakse ka kemikaali asukohta, kogust ning ohtlikkust (toksilisus, püsivus keskkonnas, bioakumulatsioon jms). Ohu määratlemisse kuulub ka esmase teabe kogumine sihtobjektide ning mõjuri levimistee kohta. 2) Eksponeerituse analüüs, millega selgitatakse, kuidas ning kui palju tegelikud või võimalikud sihtobjektid on mõjurile otseselt või kaudselt kättesaadavad. Kemikaalide puhul tuleb selgeks teha, kuidas kemikaal ohuallikast sihtobjektideni jõuab, kemikaali kontsentratsioon kokkupuutekohas ning kokkupuute sagedus ja kestus. Kui sihtobjektid on organismid, tuleb määrata neile tegelikult või võimalikult mõjuvate annuste suurus. Olulised on ka andmed ainevahetuse iseärasuste kohta. Eksponeerituse hindamine lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega. 3) Ökoreaktsiooni analüüs, mis uurib seost mõjuri ning selle põhjustatud tagajärje (mõju) vahel
annaabi.ee 
