● Varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest, näiteks alumiiniumilehest. Radioaktiivsuse liigid Gammakiirgus ● Koosneb suure energiaga gammakvantidest ● Inimesele ohtlikuim tänu suurele läbimisvõimele ● Kuna gammakvandil puudub elektrilaeng, siis nad elektromagnetväljas ei pidurdu. ● Varjestamiseks on vaja suure aatomnumbriga materjale, näiteks kasutatakse pakse pliiplaate. Radioaktiivsuse liigid Neutronkiirgus ● Tekib aatomituumade spontaansel lahustumisel ● Ohtlikeim liik - tungib 10x sügavamale kui gammakiirgus ● Suure kiirusega liikuv neutron neeldub aatomituumas ● Parimad neelajad on ained, mille ühe võrra suurema neutronite arvuga isotoop on energeetiliselt tasemelt võimalikult lähedal varjestajas kasutatud isotoobile. Kasutusviisid - meditsiin ● Haiglad, arstid ja hambaarstid kasutavad mitmeid radioaktiivseid materiale erinevate haiguste diagnoosimiseks, jälgimiseks ja ravimiseks.
NSi ganglionides, neuromusk. lõppplaadil ja kõikides lihastes (s.h. müokardis). Toime tugevus on proportsionaalne kontsentratsiooniga veres. Toime KNSi Kliinilisel kasutamisel on sagedaseim kõrvaltoime unisus. Lidokaiin võib põhjustada eufooriat, düsfooriat ja lihaste tõmblusi. Lidokaiin ja prokaiin võivad põhjustada teadvuse kadu, millele eelneb ainult sedatiivne toime. Toime kardio-vask. süsteemi Harva põhjustavad kardio-vask. kollapsit ja surma. Ohtlikeim on bupivakaiin Kõrvaltoimete oht suureneb ekslikul manustamisel veresoonde, eriti vasokonstriktori lisamisel. Silelihased LAid vähendavad silelihaste toonust seedetraktis ja bronhides. Spinaal- ja epiduraalanesteesia läbiviimisel võib sümp. innervatsiooni blokaadi tõttu seedetrakti silelihaste toonus suureneda. Äge mürgistus KNSi toksilisus (novokaiin e. prokaiin) Kardio-vask. süsteemi toksilisus (lidokaiin e. ksülokaiin)
bD d Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget kus: [] lubatav nihkepinge (sõltub materjali tugevusest ja varutegurist), [Pa].
bD d Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget kus: [] lubatav nihkepinge (sõltub materjali tugevusest ja varutegurist), [Pa].
loomade uurimine Sugulisel paljunemisel tekkivaid eoseid lihtne eraldada ja kultiveerida. Kasvavad kiiresti, lühike elutsükkel ja suhteliselt väike genoom (eukarüootide kohta) Ehitusmükoloogia mõiste. - Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. (Uurib seen kahjustusi puitrajatistes) Hallitusseened ja puitulagundavad seened. Harilik majavamm Ohtlikeim puitehitiste lagundaja * suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes * väga kiire areng sobivates tingimustes * pruunmädanik – kiire tugevuskadu * looduslikult esineb Nepaalis (Serpula lacrymans) ja majamädik (Coniophora puteana). Mädaniku tüübid: pruunmädanik, Laguneb hemitselluloos ja tselluloos Ligniini modifitseeritakse Sagedasem okaspuudel pruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid puidu tugevus kaob kiiresti-suur oht puitrajatistele ja linnapuude varisemisele
Nõuavad vähe ruumi ja hoolt ning märgatavalt odavamat aparatuuri kui näiteks taimede ja loomade uurimine. Sugulisel paljunemisel tekkivaid eoseid lihtne eraldada ja kultiveerida. Ehitusmükoloogia mõiste: Mükoloogia rakenduslik haru. Uurib seenkahjustusi puitrajatistes. Jaotus: Väljanägemist kahjustavad seened sinetused; Tugevust kahjustavad seened - majavamm, majamädik, saunaseen; Toksiine eritavad seened. Harilik majavamm: Ohtlikeim puitehitiste lagundaja; Suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes; Väga kiire areng sobivates tingimustes; Pruunmädanik kiire tugevuskadu; Looduslikult esineb Nepaalis. Tõrje: Ennetus Korralik ventilatsioon Niiskuse minimiseerimine Puitkonstruktsioonide isoleerimine niiskest substraadist Võitlus Keemiline Nakatunud puidu eemaldmine peab olema täielik. Mädaniku tüübid:
hea oreooliga ravimid on teratogeensed- antibiootikumid)(iseravimine)+(mitme ravimi koosmõju) c) olmekemikaalid (lakid, värvid, vaigud [uus mööbel hingab välja formaldehüüdi välja aasta poolteist] d) toidulisandid (vitamiinide väärtarbimine [ohtlik eriti vit. A ja D ületarbimine (näo väärareng), foolhappe puudujääk (seljaaju song)] (foolhape vähendab infarkti) 3) Füüsikalised a) erinevad kiirgused (ohtlikeim radioaktiivne kiirgus [mahajäetud sõjabaasidest leitud esemed], röntgenkiirgus [rasedate uurimiseks kasutatakse pehmeid meetodeid-ultraheli], äärmuslikud infrapunakiirgusväärtused [külmumine, ülekuumenemine] b) vibratsioon c) mehhaanilised traumad (kukkumised, põrutused, löögid) Väärarengutest NL-s ei räägitud, neid ,,polnud" * Esimesel kahel nädalal on embrüo teratogeenide suhtes tundetu, tagajärjeks mikroabort kui midagi viltu läheb.
poorsus ja muutub t.kivi koostis. Väheneb betooni tugevus. Betoonist väljuv aluseline vesilahus kahjustsab ümbritsevat keskkonda ja konstruktsioone.2)reageerimine betooniga kokkupuutavas keskkonnas olevate ainetega – a)atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga. Protsessi nimet. karboneerumiseks. Ca(OH)2+CO2àCaCO3+H2O; CaO*SiO2*H2O+CO2àCaCO3+ +SiO2*xH2O ; 3CaO*2SiO2*3H2O+3CO2à3CaCO3+SiO2*xH2Ob)atmosfääris sisalduv SO2-ga: Ca(OH)2+SO2àCaSO3*H2O+H2Oc)vetes sisalduvate ainetega; ohtlikeim on magneesium; d)leeliste lahustega – kõik happed ja happelised alused lagundavad betooni; e)rasvhapetega. Tulemused – karboneerumine alandab keskkonna pH-d betoonis. Kui pH jõuab 8,5-ni algab terasarmatuuri korrosioon. 3)faaside muutused betoonis, milledele kaasneb mahu suurenemine – a)etringiidi teke 3(CaSO4*2H2O) +3CaO*Al2O3*6H2O+19H2Oà3CaOAl2O33CaSO431H2Ob)soolade kristallhüdraatide teke poorides – NaCl ß---0,150C---àNaCl*2H2O – temp.i langedes alla 0,15 kraadi hakkab NaCl
Lw f vw,d Näide 9.2 Surve ja paindega koormatud posti jala arvutus Arvutada joonisel toodud posti HE240A jalg. Nii post kui ka alusplaat on terasest S355. Alusplaadi paksuse valime t = 30 mm Postijala alusplaadi seisukohalt ohtlikeim arvutuslike sisejõudude kombinatsioon: NEd = 280 kN = Nmax; MEd = 122 kNm. Ankrupoltide seisukohalt ohtlikeim sisejõudude kombinatsioon:
Juurepessule ohtlikel metsamaadel tuleks igati soodustada segapuistute teket, eriti hea oleks veel see, kui uus metsapõlv tekib loodusliku uuenduse abil. Külmaseen (Armillaria sp.) on juurepessu järel teine ohtlik juuremädanike tekitaja metsapuudel. Külmaseen on koondnimetus mitmele sarnasele seeneliigile, mida varem käsitleti ühe liigina (A. mellea). Nende seente viljakehad kasvavad sageli kändudel ja on söödavad. Eestis levinud külmaseentest on patoloogide arvates ohtlikeim juuremädanike tekitaja tõmmu-külmaseen (A. ostoyae), milline nakatab liivmuldadel kasvavaid noori mände. Seenniidistik levib juurtel ja tüvedel koore all, tekitades perifeerset puidumädanikku. Kuusel võib külmaseen põhjustada ka juurepessu kahjustusele sarnast tüve südamemädanikku. Külmaseentest nakatatud puude juurtel ja tüvedel esineb tugev vaigujooks, koore all võib näha valget seenkilet või musti seenevääte (risomorfe).