Narkootikumid. Tõmbasin süstla vedelikku täis.Vajutasin nõela endale veeni. Ohkasin. Sulgesin silmad. Mõnus surin läbistas peagi tervet keha. Võpatasin. Haarasin ruttu teise kapsli järele, milles oli sama aine. Süstisin ka selle oma veresoonde. "Lase mind sisse!"karjus Karl tüdruku ukse taga ja kolkis sellele rusikatega. Ta avas ukse. Maret üritas oma silmi kissitada. Narkootikum, mida ta oli just tarvitanud, muutis ta nägemise uduseks. "Kus narkots on? Ma vajan seda kohe!Lao lagedale!" Vaatan häguselt enda ees tuikuvat poissi,
meeleolu olid vastavaks kujundanud kõikjal maad kattev hall lörts ja esmaspäev oma esmaspäevalisuses unine ja hall. Olin isegi üllatunud, et selleks ajaks, kui "Hamlet" oli kestnud umbes kolmveerand tunni jagu, polnud mu silmad kordagi kinni vajunud. Üllatunud, sest kuigi Grigori Kozintsevi "Hamleti" ekraniseeringut peetakse üheks parimaks jättis see minu täiesti külmaks. Peale filmi lõppemist küsis sõbranna, kuidas film meeldis ja ma ei osanud tema küsimusele midagi vastata. Ohkasin ainult, et ei tea küll, kuidas ma selle retsensiooni valmis kirjutan, kui see minus mingeid emotsioone ei tekitanud. Sellegipoolest tuleb nentida, et ka mina pole kivist ning midagi head suutsin ma selles filmis siiski leida. Nimelt oli Immokentu Smoktunovski osatäimist Hamletina üpris meeldiv jälgida või pigem oli meeldiv Hamleti tegelaskuju. Mulle meeldis, et Hamlet kohati naruvääristas valitsevat elu-olu ning kuidas ta narritas teisi tegelasi.
joodeti.Narkootikumi mõju all, tiirutas tema ümber Mihkel (Ago Soots), kellele on Kati juba ammu meeldinud ja meelitas Kati vahekorda.Kati vägistati.Tundsin viha, sest selliseid psühhopaatidest inimesi leidub palju.Samas tundsin kurbust ja mul oli kahju Katist, kes ohvriks oli langenud.Paar kuud hiljem, otsis Mihkel Kati üles ja teatas talle kahetsuse ja südamevaluga,et ta on HIV positiivne.Kati langes masendusse ja ei uskunud oma kõrvu.Minu kurbus süvenes, ohkasin ja sõimasin mõtetes Mihklit, kes oli väärkohelnud neiut.Noored tegid testi, et olla 100% kindel haiguses- nad mõlemad olid HIV+.Kati rääkis Juhanile tõtt, mille peale poiss minu arusaama järgi Kati maha jättis.Mihkel lubas Katit toetada vanematele rääkimises, aga tüdruk oli sellele vastu.Kati langeb masendusse, ei oska edasi elada ja valusat tõtt haiguse kohta alla neelata ning sooritab enesetapu maja katuselt alla hüpates. Käsitleksin lühidalt lavastuse pealkirja
tüdrukute juhtumeid. „Olemas!” karjatasin üle saali. Olin leidnud 5-aastase Triin Kuldoru surmakuulutuse. Ta oli kaduma läinud Valjala külas vanavanemate talu lähedal. Just seal lähedal asub Selja jõgi. Samuti on pildil olev tütarlaps üsna sarnane minu unenägusid külastavale plikale. Ta suri laupäeval, 24. aprillil. Täpselt kaks päeva enne minu 7-aasta sünnipäeva. Ema jutu järgi olin sel ajal pikalt väga haige. Järelikut mina tema surmaga kuidagi seotud ei saa olla. Ohkasin kergendunult, kuna arvasin, et see võib olla põhjus, miks ta mu unenägudes käib. Koju tulles rääkisin sellest emale. Ta läks tujust ära ja palus mul nüüd uurimine sinna paika jätta. Kasuisa oli kõrval toas meie vestlust kuulanud. Ta vihastus ja lubas mu lausa kodust välja visata, kui ma ära ei lõpeta. Olin juba üsna kindel, et just tema on Triinu surmaga seotud. Enne Triinu surma käis isa igal laupäeval just Selja jõe ääres kala püüdmas. Järelikult oli ta
Ta nagu oleks midagi kartnud, aga mida ei tea. Rääksin mõlemaga. Alex ei tunnistanud alguses, et Amyt tundis, hiljem tunnistas ka selle ülesse. Prr..prr , see oli mu telefon . Ma avasin klapi ja vastasin : ,, Jah, Mitch kuuleb.,, ,, Meile teatati veel ühest noorest daamist, keha oli jälle kahes osas, pea ja keha. See kord omakorda teist moodi. Pea oli pappkasti sisse topitud ja sinna kõrvale musta kilekotti ta keha topitud. Vaatasin ka ta kaela, seal on sõna lõpp .,, Ohkasin : ,, Ohh , Arvatavasti mõtleb ta seda tõsiselt . Hakkan kohe tulema ,, Sõitsin kuritöö paika kohale ja vaatsin laiba üle. Kaela peal olev kujutis oli tõesti samasugune ja sama suur, kuid seekord sõnaga lõpp . Danieliga laboris uurides, saime teada, et naise nimi on Jonne Lauther ja et need kõik kolm naist on kuidagi seotud. Lauren ja Amy Alexi kaudu ning Lauren ja Jonne Karli kaudu. Nimelt 15 aastane Jonne oli Karli tütar, kelle ta juba nooruspõlves vanema
voolanud tekst autori teadvuse erilise seisundiga "loomehetkel"? Ikka õige, et Algernon selle teksti tagasi lükkas. Minu arvamus teose kohta ehk järellugu Arvan, et raamatu kirjutamise mõte tekkis Pajul lihtsalt eneseväljenduseks, näitamaks, et mees mõtleb tõsiselt palju ning fantaasia liigub igas võimalikus suunas. Raamatu üheltvõetav idee on arusaamatu. Peale kahetunnilist raamatu lugemist lõpetasin viimase lehekülje, lükkasin kaane kinni ja ohkasin. Minu lootus jäigi vaid lootuseks leida midagi mõistlikku ja konkreetset sellest teosest. Mõtlesin hetke, kuidas see raamat minumeelest oleks võinud lõppeda, kuid see mõte viis tagasi raamatu algusesse, mina oleksin juba seda muutnud. Tuleb tõdeda fakti, et mina ei saa siia midagi parata, millal ja kuidas midagi teistmoodi oleks võinud olla, ainult enda fantaasias või unes võin seda teisiti läbi elada. Selle raamatu lõpuks õppisin
... Oli kohutav vaatemäng näha ülalt kaljult all kuuvalguses tulvavaid voogusid üle põldude ja aasade ja hekkide ja kõige muu veeremas, avar org kõrgemal ning madalamal üksainus mäslev meri tuule vihinas! Ja kui siis kuu sünkja pilve tagant taas nähtavale tuli ja vood mu ees vapustavalt kaunis vastuhelgis kohinal mööda rullusid, haaras mind kõhedus ja otsekui joovastus! Ah, avali käsi seisin ma kuristiku serval ja ohkasin: ,,Alla!, alla!", olles ekstaasis valmis oma piinas ja kannatused sügavikku paiskama, lainete kombel virusse viskuma! Kokkuvõtteks: Werther oli loodusesse kiindunud, see oli talle üks loomulik osa elust ja ei möödunud ühtegi päeva ilma selleta, et ta poleks käinud tunnikese jalutamas.(näiteks oli ta endast väljas, kui puud maha võeti) Werther ja inimesed: Lk. 9- Kohalik lihtrahvas juba teab mind ja suhtub minusse hästi, eriti lapsed. Alguses, kui ma
Selliseid õpetajaid mäletame alati. hoidis meie klassijuhataja maali üleval (esitledes seda niiviisi veel kord avalikult), vaatas minu Nad toetasid mu püüdlusi, julgustasid mind ja uskusid minusse ning võimaldasid mul tänase poole ja ütles, “Sa tead ju, mis sinuga juhtub, Rogers, eks?“ Noh, ma olin ennegi nüpeldada päevani õppimist jätkata ning seda väärtustada. Nad võimendasid ka varakult tekkinud edasi- saanud. Ma ohkasin, kortsutasin kulmu ja kehitasin õlgu, jättes sobivalt ükskõikse mulje. Ta viivat uskumust, et „ma saan sellega hakkama“. polnud naljast aru saanud. 8 9
annaabi.ee 
