ribiga, paljas, pikkus üle 3 mm. Paljad pehmed kolmelisulgjad liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Alumised õõnsatel rootsudel, ülemised peaaegu rootsutud. Alumised lehed suured: pikkus 30...60 cm, laius kuni 40 cm, Leht viimase järgu sulglehekesed sügavalt lõhestunud, teritunud tipuga, vahel valkja ogatipuga. Ülemised lehed väiksemad, vähem jagunenud, lühikese kitsa valgeääriselise tupega, rootsutud. Vars on õõnes, punakate laikude või täppidega (eriti alumises osas), peente vagudega, paljas. Vars Värvuselt veidi sinakates toonides roheline. Ülaosas harunenud.
Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. ·Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) ·Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad
Lehe tunnused - taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, dorsoventraalse sümmeetriaga; ülesanded fotosüntees ja hingamine; Liit- ja lihtleht, - Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust; Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest; roodumine - Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-,rööp-, kaarroodumine; lehetipp teritunud, terav, ogatipuga, pügaldunud; alus südajas, kiiljas; -serv hambuline, saagjas, kähardunud, kahelisaagjas, loogeline. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Idu- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, esi-, järg-, päris- ala- varre alusel, soomusjad; ja kõrglehed - õisiku piirkonnas, tihti värvilised. Lehe siseehitus: epiderm - Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe - epidermiga
Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. · Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) · Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed
Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv – lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak – lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline – lehed
toodud kultuurtaimena. Levinud tugeva inimmõjuga aladele, kasvab ravimtaimede kasvatamisaedade lähedal, teeservades. Üheaastane, korvõieliste sugukonnast. Ta haruneb põõsjalt ja kasvab 20-50cm kõrguseks. Kummel õitseb kogu suve. VARS - Vars on püstine või alusel veidi tõusev, enamasti juba alusel harunenud LEHT - Enamasti rootsutud lineaalseteks kuni niitjateks hõlmadeks jagunenud lihtlehed, sulgjagused, enamasti kaheli-, harva isegi kolmelijagused. Hõlmade tipp on sageli valkja ogatipuga. Lehtede pikkus 1-6 cm, laius 1-1,8 cm. ÕIS - Korvõisiku läbimõõt on 1,5...2,4 cm, asuvad üksikult pikkadel peenikestel raagudel varreharude tippudes. Õisikupõhi on iseloomulikult kuhikjas, seest õõnes, 3-realise üldkatisega. Õisiku serval on 10...15 valget keelõit 5...9 mm pikkuse küllaltki kitsa naastuga. Õisiku puhkedes on keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla. Putkõied on kollased. Õitseb juuni lõpust septembrini, vahel veel oktoobriski.
Lehtede kuju Lihtlehed – üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed – koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena – algul lehekesed, hiljem roots. Lihtlehed – terved lehed Lehelaba kuju järgi: munajad, ümmargused, süstjad, elliptilised, talbjad, piklikud, lineaalsed Lehetipu kuju järgi: tömbid, teravad, teritunud, ogatipuga, pügaldunud Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni
annaabi.ee 
