Hernes Iseloomustus Vähenõudlik Kasvab huumusrikkal liivsavi- ja saviliivmuldadel Seemned hakkavad idanema 1...2 kraadi juures Kasvuks optimaalne 16...20 kraadi Puhaskultuur kui ka segavili (nt odraga) Kasvunõuded Sobivad enamus mineraalmuldi (hea veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse
Enn tahab Maie naiseks võtta (meelitab teda siidirätikuga, mis maksab 50 rubla), aga Maiele Enn ei meeldi. Maie ütleb selle Ennule otse välja, et keegi taha teda, sest tal on üks pöial puudu. Märt tahab ka Maie naiseks võtta, see ei meeldi jällegi Peetrile, sest Märt on mulk. Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütl...
lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi ) -külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine *mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis) *pealtväetamine *retardantide kasutamine ( kõrretugevdaja nt CCC) *umbrohutõrje ( mehaaniline , keemiline ) *kahjuritõrje *haigustetõrje Teraviljade koristamine *Täielikult mehhaniseeritult- ühefaasiline ja kahefaasiline
(6) Arheoloogia andmetel olid Eesti alal muinasajal peamised viljakultuurid oder ja rukis. Rukist hakati ulatuslikumalt kasvatama alles 11. sajandil, enne seda oli Baltikumil ja nende naaberaladel kõige tavalisem teravili oder. Oder valmib kiiresti pikkadel valgetel suvepäevadel, seega just põhjamaise suve oludes, mistõttu tema levikuala ulatub teiste teraviljade omast kaugemale põhja. Vanim teraviljatoit valmistati odrast, küllap seepärast on odraga seotud tavad ja tarkused teiste teraviljadega võrreldes eesti rahvapärimuses palju enam levinud. Ajal, kui peamine leivavili oli juba rukis tehti odrast vanal viisil tavanditoite. (6) Rukki kasvatamise põhjapoolne piir kulgeb seal, kus juuli keskmine temperatuur on +15 °C, ja lõunapoolne seal, kus mai keskmine on +15 °C. Rukis annab head saaki ka liiva- ja kruusamuldadel, kus teised taimed jäävad kiduraks. Suurema majandusliku tähtsuse omandas
Nt: pannkooki süües tunneme pannkoogi maitset, mitte jahu, muna ja piima maitset. kahe keskkonnafaktori koosmõju jaguneb: 1. Hädavajalikud ressursid Nt: vesi ja toitained. Mõlemad on hädavajalikud, kuid veega toitu (või vastupidi) asendada ei saa. Puudub keskkonnafaktorite koostoime. Vee ja toidu sünergia on võrdne nulliga. 2. Asendatavad ressursid Nt: nisu ja oder. Pole vahet, kas anda tibule nisu või otra – suureks kasvab ikkagi. Odraga kulub lihtsalt veidi kauem aega. 3. Komplementaarsed ressursid Ressursi kogukulu on üksi tarvitades suurem, kui koos. Koostarbimine aitab resurssi kokku hoida. Nt: hiinlastel – riis. Nad on sunnitud juurde sööma ka loomset toitu, sest riisis puudub valk. Riisis puudub asendamatu aminohape lüsiin, mida hiinlased saavad loomsest toidust. Ameeriklastel – oad. Oad on jällegi valgurikkad. Neis on pea kõiki asendamatuid aminohappeid (välja arvatud N-sisaldavad tsüsteiin ja
· Esimesel aastal vabaneb mulda - 40-50 kg N/ha Erinevad põllukultuurid omastavad sügisperioodil lämmastikku erineval hulgal. Nii kasutab talirüps sügisel enne talve tulekut lämmastikku 50...100 kg/ha, normaaltihedusega külvatud rukis 20...50 kg/ha ning 2...3 lehefaasi arenenud talinisu vaid 5...10 kg/ha (Linden & Walgren, 1988). Taanis läbiviidud katsetes vähendas odra alla külvatud raihein nitraadi leostumist 52-69% võrreldes puhaskülvis kasvanud odraga (Thomsen jt. 1993). Soomes vähendas odra alla külvatud raihein nitraatlämmastiku väljauhtumist mullalõimisest olenevalt 27-68% (Lemola jt. 2000). Mõju huumusbilansile Kõrrelised heintaimed saagiaastal 1,05 Kõrrelised heintaimed külviaastal suvel puhaskülvina 0,20 allakülvina teraviljadele 0,35 Lutsern / segus kõrrelistega Lutsern Lutsern segus kõrrelistega 1
odrajahu. · Oder sisaldab rohkesti tärklist ja on seega valgurikas energiasööt, mille MP = 91 g/kg ja VPB = -26 g/kg kuivaines. · Varem valmistati jõusöödasegusid e segajõusööta tsentraalselt vastavates jõusöödatehastes, nüüd ollakse enam siirdumas omavalmistatud jahusegude kasutamisele, millele lisatakse tehastes valmistatud lisandeid. · Kaera võib söötmise seisukohalt pidada odraga samaväärseks teraviljaks. · Kaeral on aga paksem viljakest ja suurem sõkalde osakaal, mis suurendab toorkiusisaldust. · Samuti on kaera rasvasisaldus mõnevõrra suurem, kuid MP ja VPB väärtused väiksemad. · Kaera kasutatakse kas individuaalse jõusöödana või segudes teiste teraviljadega · Nisu on samuti suurepäraseks jõusöödaks, milleks kasutatakse peamiselt mittestandardset toidunisu või mitmesuguseid jahutööstuse jääke.
annaabi.ee 
