· Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Kuidas on turism seotud teiste majandustegevustega? Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega nagu transport, majutus, toidlustus, meedia, meelelahutus jm . Turism annab u 9% maailma SKT-st . Turismitoote eripära seisneb selles, et seda ei veeta kliendi juurde, vaid klient sõidab ise toote või teenuse juurde . 3.Miks turistide arv nii kiiresti kasvab ? Tugeva tõuke turismi edenemisele on andnud transpordi areng, eriti odavlennufirmade jõuline tulek transporditurule ,mis võimaldab kiiresti ja mugavalt sihtkohta jõuda. Reisiettevõtted pakuvad järjest mitmekesisemaid, erinevatele huvirühmadele suunatud reisipakette. Kiiresti kasvab nende inimeste hulk , kes planeerivad oma reise tuntud või ka seni avastamata või vähe käidud paikadesse ise . 4.Kuidas on transpordi areng muutnud maailmamajandust ? Agraarühiskonnas, kus toodeti peamiselt oma tarbeks, tehti vähesed vajalikud veod enamasti hobuste jt veoloomadega
kuna terminalides on mugavad ja pehmed istmed, tasuta Skype, väljalaenutamisega raamatukogu, kohalikke kaupu müüv pood ja sõbralik teenindus. Lisaks levib tasuta WiFi. Terminal pärast laiendust (august 2012) Tulevikuplaanid Tallinna lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi järgi plaanitakse lennuraja pikendamist 600-700 meetri võrra, et teenindada kaugmaalende, uue ruleerimisraja, ladude, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist. Aastatel 2016-2022 plaanib Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada reisiterminali ning sealset julgestusala ning ehitada 1200-kohalise parkimismaja. Kasutatud kirjandus http://epl.delfi.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida- euroopa-suurimana?id=51058422 https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_lennujaam https://commons.wikimedia.org/wiki/
Autorite soovitus on, et uued või väiksed lennufirmad tutvustaks rohkem oma saavutusi ja kaaluks oma geograafilise mastaabi suurendamist, et ennast rohkem nähtavaks teha. Viimaseks, nagu oli ka TEENUSE KVALITEET USA LENNUFIRMADES9 oodatud, olid odavlennufirmade näitajad väga kehvad võrreldes suurte lennufirmadega just klientide rahulolu, maine ja populaarsuse poolest. See näitab, et odavlennufirmade strateegia panustada põhiliselt hinnale on omad piirangud ja kui odavlennufirmad ei leia mingit niši või
Transiit ja transport Kaubavedu raudteel kasvas 2004.a. 13,2% 55,9 mln tonnini. Raudteevedude kogumahust moodustab transiit enam kui ¾. Suure osa käibest annab naftatoodete vedu. Lennujaamad Ainus Läti rahvusvaheline lennujaam on Riia lennujaam, mis asub ca 15 km Riia kesklinnast. Suurema osa vedudest moodustab reisijatevedu. 2004.a läbis lennujaama 1 060 tuhat reisijat, mis oli 49% rohkem kui 2003.a. Kasvu on toetanud kindlasti ka odavlennufirmade tulek Riiga (Ryanair ja Easyjet). Sadamad Lätis on 10 sadamat, neist suurimad on Ventspilsi sadam, Riia sadam ja Liepaja sadam. Läti sadamate kogukäive 2004.a oli 57,4 mln t (kasv 4,8% võrreldes 2003.a.), sellest suurima osa moodustavad transiitveod. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud peamiselt nafta ja naftasaaduste veole (75% kogukäibest), aga sealt veetakse samuti konteinereid, vedelaid kemikaale, metalle, vähemal määral puuvilla, puitu, külmutatud tooteid, puuvilju jms
(+11%), Norra (+7%) ja Rootsi (+6%) elanike välisreiside arv. · ,,Uute" atraktiivsete sihtkohtade esiletõus (kuigi nende turuosa on endiselt üsna väike). Uute sihtkohtadena on reisijate tähelepanu pälvinud Rumeenia ja Bulgaaria (mis liitusid 2007.a. Euroopa Liiduga), Serbia ja Montenegro, aga ka juba eelnevatel aastatel populaarseks muutunud Horvaatia ja Sloveenia. · Reisimise kasvu mõjutas odavlennufirmade liinivõrgu jätkuv areng. Jätkuvalt andsid olulise osa Euroopa-sisese turismi kasvust reisid odavlendudega (2006.aastal kasvas odavlendudega tehtud Euroopa-siseste reiside arv 15%, 2007.a. jaanuarist augustini aga eelneva aasta sama perioodiga võrreldes veel 17%). Kokku moodustavad odavlennureisid ligi 40% kõigist lennukiga tehtud eurooplaste välisreisidest. · Kõige rohkem kasvas 2007.aastal eurooplaste puhkusereiside hulgas ringreiside arv (+15%)
aasta sama perioodiga kasvas reiside arv 12% ehk 58 miljoni reisi võrra, võrreldes 2002. aasta sama perioodiga, kasvas reiside arv 9% ehk 41 miljoni reisi võrra. Euroopas kasvas protsentuaalselt kõige rohkem reiside arv Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (+16%) ja Põhja-Euroopasse (+8%). Euroopa Liidu laienemine on soodustanud reisimist uute ja vanade liikmesriikide vahel, kusjuures peamised positiivsed tegurid on lihtsam ja kiirem piiriületus ning odavlennufirmade aktiivne sisenemine uutele turgudele. Turismieksperdid prognoosisid, et 2004. aasta kokkuvõttes kasvab reiside arv kogu maailmas 78% ja Euroopas 45% (võrreldes 2003. aastaga). 2005. aastaks prognoositakse kasvutempo aeglustumist, mistõttu reiside arvu kasvuks kogu maailmas oodatakse 4% ja Euroopas 3% (Eesti ja maailma turism, jaanuaroktoober 2004, www.eas.ee). 27 2004
69 Märkimisväärselt kasvas ka Hispaania (+15%), Poola (+14%), Itaalia (+6%), Tsehhi (+11%), Norra (+7%) ja Rootsi (+6%) elanike välisreiside arv. ,,Uute" atraktiivsete sihtkohtade esiletõus (kuigi nende turuosa on endiselt üsna väike). Uute sihtkohtadena on reisijate tähelepanu pälvinud Rumeenia ja Bulgaaria (mis liitusid 2007.a. Euroopa Liiduga), Serbia ja Montenegro, aga ka juba eelnevatel aastatel populaarseks muutunud Horvaatia ja Sloveenia. Reisimise kasvu mõjutas odavlennufirmade liinivõrgu jätkuv areng. Jätkuvalt andsid olulise osa Euroopasisese turismi kasvust reisid odavlendudega (2006.aastal kasvas odavlendudega tehtud Euroopasiseste reiside arv 15%, 2007.a. jaanuarist augustini aga eelneva aasta sama perioodiga võrreldes veel 17%). Kokku moodustavad odavlennureisid ligi 40% kõigist lennukiga tehtud eurooplaste välisreisidest. Turism on tihedalt seotud teiste majandusharudega, sest sealt tulevad vajalikud materjalid, ained jmt. Nt
annaabi.ee 
