Toitumine · Jääkarud toituvad · Surnud vaalalisi ja morski põhiliselt hüljestest. · Pisinärilised, · Nad peavad jahti · polaarrebased, täiskasvanud pardid hahad jääaukude juures, kus ning nende munad marju, hülged käivad õhku · seeni, hingamas või hiilivad · samblikke, jääl lebavate isendite · rohtu, juurde. · oblikaid jms. · Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Tänan vaatamast !
Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad nage ka nende sugulased taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Minu esimene kokku puude jääkaruga Kunagi ammu kui ma väikene umbes viie aastane olin käisime vennal Tallinnas sõjaväes külas, me läksime, siis ka loomaaeda. Ma olin seal, siis esimest korda. Kui ma jääkaru nägin oli ta ta kohe mu lemmik loom. Ma tahtsin, et jääkaru elaks vanaema juures purskkaevus, aga ema ja isa ainult naerid selle üle. Jääkaru oli suur hallikas valget värvi. Mulle meeldis vaatata kuidas ta oma puuris ringi kõndis ja vahest ka basseini hüppas
Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on
Suve lõpul ja sügise algul otsivad jääkarud kaldailt surnud vaalalisi ja morski. Ühe surnud looma ümber võib koguneda 10-20 karu. Suvel muutub karude toidulaud mitmekesisemaks, sest siis saab pääseda ligi sinna, kuhu varem ei saanud. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja haned ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad peale teiste loomade veel ka taimetoitu nagu ka nende sugulased. Näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jne. Harjumused Jääkarud veedavad suure osa aastast rüsijää ja lahvanduste piirkonnas. Kõige rohkem meeldib neile viibida lahvanduspiirkonnas, sest seal on peale jää veel ka avavett ja maapinda. Nad on harilikult aktiivsed kogu aasta. Nad tegelevad toidu otsimisega nii päeval kui ka öösel. Jääkarud oskavad väga hästi ujuda. Nad libistavad end vette või siis hüppavad pea ees. Jääkarud kasutavad ujumiseks esikäppi ja nad võivad ujuda kiirusega kuni 10 kilomeetrit tunnis
Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad – nagu ka nende sugulased – taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. (1) Maismaalooma jahtimisel kasutavad jääkarud taimestiku ja tuule varju, et saagile võimalikult lähedale saada. (2) 3 3. Välimus Jääkaru karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karu kõrgus kummargilasendis on ligikaudu 1,5 meetrit ja püstiasendis võib see ulatuda 3,3 meetrini
Kui leitakse kaldale uhutud korjus, võib selle ümber koguneda 10 kuni 20 karu. Neid on nähtud jahtimas põhjapõtru. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. 5 Eluviis Täiskasvanud jääkarud elavad üldiselt üksinda ning nad ei ole territoriaalsed. Kokku kogunevad nad enne jääle minemist. Üheskoos oodatakse kuni jää on piisavalt paks, et suudaks kanda kuni 770 kg kaaluvat suurt kiskjat. Ootamise ajal naudivad jääkarud üksteise seltskonda ja mängivad palju. Suurema osa oma elust viibivadki jääkarud jääl. Kõige
Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Sinivaal Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda sinivaala perekonda kuuluv vaal, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.Mõnede väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom. Sinivaal on kuni 33 meetrit pikk ja kaalub kuni 150 tonni. Isasloom on emasest tavaliselt väiksem. Suurim isend mõõdeti 1909, pikkuseks saadi 33,6 meetrit.Tema ladinakeelne nimi musculus tähendab 'lihaseline', kuid juhtumisi ka 'hiireke'.Sinivaala selg
mais. Kõige enne tulevad tiined emased ja noorlomad,ületades jõgesid veel jääd mööda: viimastena, umbes kaks nädalat hiljem, saabuvad täiskasvanud isaste karjad, kel tihtipeale tuleb kiirevoolulistest jõgedest üle ujuda. Põhjapõdrad ujuvad hästi, nad ületavad edukalt mitte ainult nii laiu jõgesid nagu Jenissei, vaid koguni mitme kilomeetri laiusi väinu. Suvel söövad põhjapõdrad rohtu, eriti meelsasti villpead, osje, tarnu, liblikõielisi, oblikaid, tihti pikemat aega ka pajulehti, otsivad seeni. Põhjapõtrade toit on väga mitmekesine: nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket lähevad nad üle samblikutoidule, mis üheksa kuu vältel on nende põhitoiduks. Suurepäraselt arenenud haistmismeele abil leiavad nad toidu lume alt eksimatult üles, kaevates välja mitte ainult samblikke, vaid ka tarnu jõekallastel või marjataimi ja seeni.
) PEREMEES. Metsas? Metsas hulgub hunt! Mis sa tegid metsas? VANAEMA (on söögilauast üles tõusnud ja sihib oma voodi ääre poole. Tiina lähedale seisma jäädes). Latseke, millest sa elad metsas, kui sa metsa jooksed? 25 PERENAINE (söögilauast). Seda sina veel küsid? Mets on ju nüüd liha täis. TIINA (nuttes nagu enne). Millest ma elan? Ei millestki, vanaema. Metsas on marju, metsas on oblikaid ja juuri. (Ülevoolavas härduses end vanaema ette maha visates ja tema põlvede ümbert kinni hakates?) Sina, vanaema, sina ei keela mulle oma armu! Ma olen ju küll põlvede peal maas jumala poole äganud, aga tema ei halasta! Ikka ja jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! Lapsena olin ma hea, usu mind, vanaema, ma olin hea! Aga kui nad ütlesid, minu ema olla nõid, kui nad tema surnuks
annaabi.ee 
