lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse. Parasitism Parasitism on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit – toitub teise organismi – peremehe – arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi – ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel ja nad on kitsalt spetsialiseerunud oma peremehele (roostelised, jahukastelised). Obligaatsed saprobiondid seevastu on ainult saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna
alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid, konserveerivad ning desinfitseerivad ained mõjuvad enamusele mikroorganismidest toksiliselt, samas aga leidub tüvesid, mis kohastumusena keskkonnatingimuste suhtes on kas lihtsalt
*adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik"
*adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik"
- 1) nitrifitseerivad bakterid (NH3 .. NO2 .. NO3-) 2) denitrifitseerivad bakterid (NO3-, NO2-, N2O .. N2) 3) lmmastikku fikseerivad bakterid (N2 .. NH3) 4) nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid 5) ammoniaaki assimileerivad (s.o NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid - kik mikroorganismid 6) deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest, peptiididest ja valkudest) - bakterid ja osa vetikaid Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne, selle kigus assimileeritakse CO2 ja ammoniaak oksdeeritakse nitritiks (Nitrosolobus, Nitrosomonas, Nitrosovibrio, Nitrosococcus, ensm ammoniaagi monooksgenaas) nitrifikatsiooni esimene etapp ning nitrit nitraadiks (Nitrobakter, Nitrococcus, Nitrospira) nitrifikatsiooni teine etapp. Ammoniaaki oksdeerivad bakterid - moodustavad flogeneetiliselt htse rhma (16 rRNA jrjestuse phjal). NH3 + 1.5 O2 ..NO2 + H+ +H2O
Mõningate tekitajate kahtluse korral (näit aktinomükoos) tuleb esmaskülve inkubeerida mitu nädalat enne lõpliku negatiivse vastuse väljastamist. Esialgne samastamine. Võrreldakse omavahel kasvu aeroobselt ja anaeroobselt inkubeeritud söötmetel ning erinevatel selektiivsetel söötmetel; erinevatest anaeroobses külvis leiduvatest pesadest tehakse aerotolerantsuse test, et kindlaks teha, kas on tegemist tõeliste obligaatsete anaeroobidega või fakultatiivsete anaeroobidega. Lõplik samastamine. Teostatakse vaid kindlatel näidustustel (anaeroobne baktereemia, kliiniliselt komplitseeritud või ravile allumatud juhud jne.). Segainfektsiooni korral, kus esineb üle kolme tekitaja, piirdutakse tavaliselt identifitseerimisega perekonna või grupi tasemel. Praktiline töö Ülesanne 1. Vaadelda ja kirjeldada demonstratsiooni anaeroobide kasvatamiseks
Kandseentel tekivad kandeosed (basidiospoorid) eoskandjatel e. basiididel. Parasitism Parasitism on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit toitub teise organismi peremehe arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel ja nad on kitsalt spetsialiseerunud oma peremehele (roostelised, jahukastelised). Obligaatsed saprobiondid seevastu on ainult saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek
annaabi.ee 
