Dali kohta märgib. 1920. a. lõpus, kui Dali lülitus liikumisse, tuli otsustada, kumb sürrealismi suundadest on perspektiivikam. 1930. a. algul töötas Dali välja oma teooria, nn. 3 paranoia kriitilise meetodi, mis ,, baseerub assotsiatsioonide ja hallutsinatsioonide kriitilisel ja süstemaatilisel objektiviseerimisel ,, . Dali süvenes paranoilistesse luuludesse, püüdes sisse elada vaimuhaigete maailma. Samal ajal tuli aga säilitada kriitiline analüüsivõime, mida Dali on formuleerinud talle omase paradoksaalse sisuga fraasi kaudu: ,, Minu ja hullumeelse ainus vahe seisneb selles, et mina pole hull. ,, . Paranoikute maailmapilt on kahestunud: peale esemete ja nähtuste tegeliku tähenduse näevad nad vastavalt oma kinnisideele veel lisatähendusi. Dali võttis seda fenomeni bukvalistlikult ning
Väga teatraalne ja kohati ka skandaalne oli Dalí igapäevane elu ja käitumine. Dalí tutvus nooruses Freudi teooriatega ning ta otsustas a. 1929 sürrealismi kasuks. Ta maalis akadeemilise täpsusega ,,unenäo värvides ja kolmes mõõtmes pilte". 1930-ndate alguses töötas Dalí välja oma teooria, nn. paranoia-kriitilise meetodi, mis ,,baseerub assotsiatsioonide ja hallutsinatsioonide kriitilisel ja süstemaatilisel objektiviseerimisel". Dalí ise on korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Nii ei allu ka paranoia-kriitiline meetod loogikale. Samas aga kahtlusi Dalí maalide nägemuslikus alges lisab asjaolu, et koos paranoia-kriitilise meetodiga muutus tema maalimisviis üha akadeemilisemaks. Teoseid: ,,Illumineeritud naudingud" (1929), ,,Narkissose metamorfoos" (1934), ,,Uni" (1937) RENÉ MAGRITTE (1898-1967)
Väga teatraalne ja kohati ka skandaalne oli Dalí igapäevane elu ja käitumine. Dalí tutvus nooruses Freudi teooriatega ning ta otsustas a. 1929 sürrealismi kasuks. Ta maalis akadeemilise täpsusega „unenäo värvides ja kolmes mõõtmes pilte“. 1930-ndate alguses töötas Dalí välja oma teooria, nn. paranoia-kriitilise meetodi, mis „baseerub assotsiatsioonide ja hallutsinatsioonide kriitilisel ja süstemaatilisel objektiviseerimisel“. Dalí ise on korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Nii ei allu ka paranoia-kriitiline meetod loogikale. Samas aga kahtlusi Dalí maalide nägemuslikus alges lisab asjaolu, et koos paranoia-kriitilise meetodiga muutus tema maalimisviis üha akadeemilisemaks. Teoseid: „Illumineeritud naudingud“ (1929), „Narkissose metamorfoos“ (1934), „Uni“ (1937) ● RENÉ MAGRITTE (1898-1967)
Väga teatraalne ja kohati ka skandaalne oli Dalí igapäevane elu ja käitumine. Dalí tutvus nooruses Freudi teooriatega ning ta otsustas a. 1929 sürrealismi kasuks. Ta maalis akadeemilise täpsusega „unenäo värvides ja kolmes mõõtmes pilte“. 1930-ndate alguses töötas Dalí välja oma teooria, nn. paranoia-kriitilise meetodi, mis „baseerub assotsiatsioonide ja hallutsinatsioonide kriitilisel ja süstemaatilisel objektiviseerimisel“. Dalí ise on korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Nii ei allu ka paranoia-kriitiline meetod loogikale. Samas aga kahtlusi Dalí maalide nägemuslikus alges lisab asjaolu, et koos paranoia-kriitilise meetodiga muutus tema maalimisviis üha akadeemilisemaks. Teoseid: „Illumineeritud naudingud“ (1929), „Narkissose metamorfoos“ (1934), „Uni“ (1937)
Väga teatraalne ja kohati ka skandaalne oli Dalí igapäevane elu ja käitumine. Dalí tutvus nooruses Freudi teooriatega ning ta otsustas a. 1929 sürrealismi kasuks. Ta maalis akadeemilise täpsusega ,,unenäo värvides ja kolmes mõõtmes pilte". 1930-ndate alguses töötas Dalí välja oma teooria, nn. paranoia-kriitilise meetodi, mis ,,baseerub assotsiatsioonide ja hallutsinatsioonide kriitilisel ja süstemaatilisel objektiviseerimisel". Dalí ise on korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Nii ei allu ka paranoia-kriitiline meetod loogikale. Samas aga kahtlusi Dalí maalide nägemuslikus alges lisab asjaolu, et koos paranoia-kriitilise meetodiga muutus tema maalimisviis üha akadeemilisemaks. Teoseid: ,,Illumineeritud naudingud" (1929), ,,Narkissose metamorfoos" (1934), ,,Uni" (1937) RENÉ MAGRITTE (1898-1967)
Väga teatraalne ja kohati ka skandaalne oli Dalí igapäevane elu ja käitumine. Dalí tutvus nooruses Freudi teooriatega ning ta otsustas a. 1929 sürrealismi kasuks. Ta maalis akadeemilise täpsusega ,,unenäo värvides ja kolmes mõõtmes pilte". 1930-ndate alguses töötas Dalí välja oma teooria, nn. paranoia-kriitilise meetodi, mis ,,baseerub assotsiatsioonide ja hallutsinatsioonide kriitilisel ja süstemaatilisel objektiviseerimisel". Dalí ise on korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Nii ei allu ka paranoia-kriitiline meetod loogikale. Samas aga kahtlusi Dalí maalide nägemuslikus alges lisab asjaolu, et koos paranoia-kriitilise meetodiga muutus tema maalimisviis üha akadeemilisemaks. Teoseid: ,,Illumineeritud naudingud" (1929), ,,Narkissose metamorfoos" (1934), ,,Uni" (1937) RENÉ MAGRITTE (1898-1967)