Meelepetete puhul ei vasta haige subjektiivse teadvuse tajuelamus tegelikkuses leiduvale objektile. Illusioon ehk eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine. Inimese meeleelundeile saabub ärritusi reaalselt olemasolevalt objektilt, kuid aistingute integreerimine tajuks moondub intensiivsete kujutluste toimel ning haige teadvuses formeeruv tajuelamus ei kajasta enam tegelikku objekti, vaid midagi muud. Hallutsinatsioon ehk ebataju on subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. See on juba raskem tajumishäire vorm. Haige näeb esemeid või olendeid, mida tegelikult seal pole, kus ta neid näeb; haige kuuleb muusikat või kõnelust, mida tegelikult ei ole sel ajal ja sel kohal, kus ta kuuleb, haige tunneb õhus lõhnasid, mida tegelikult ei ole jne. Tõelisi hallutsinatsioone iseloomustab see, et haige suhtub neisse kui täiesti reaalselt olemasolevatesse asjadesse. Pseudohallutasinatsioone
Esinevad ka rasked unehäired (unetus enamasti). Raskeim haiguse vorm kasvab üle sõltuvuseks haiguse tekitanud objektist ning väheuuritud haiguseks nimega Armastus. Haigestunud isik ei suuda ise reaalselt hinnata olukorda (raskused vahemaa pikkuse hindamisega, enda finantsolukorra hindamisega) ning vajab sõprade või pereliikmete abi lohutamise, lootuse andmise, nõustamise ning julgustamise näol. Samuti esinevad ajataju häired - 1 minut võib tunda igavikuna (ilma haigust põhustanud objektita) ning vastupidi 1 päev võib mööda lennata kui 1 sekund (kui kõrval viibib haigust tekitanud obekt). Ravi Armumine ei allu ravile ning reeglina kas kaob sama järsult kui tekkinud oli või kasvab üle raskeimaks vormiks, mis on ravimatu. Prognoos Armumise kulg ja prognoos ei ole üheselt määratletavad. Kui haigust tekitatud objekt on samuti haigestunud (ehk siis mõlemapoolne armumine), siis võib see oluliselt kergendada haiguse kulgu kuid on olemas oht, et haigus muutub krooniliseks
Aisting, taju Taju: Kvantitatiivsed häired aistingute, tajude intensiivsuse muutused aistingute vähenemine, kadu(anesteesia,hüpesteesia) Kvalitatiivsed häired ärritaja peegeldub teadvuses moonutatult meelepetted, psühhosensoorsed häired Tajumishäired: 1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted 2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted hallukad, illusioonid Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired. Agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon. Agnoosia tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A. Derealisatsioon ruumitajuhäired tajutakse moonutatult objekti ruumilisi suhteid või
hirm, et nad on ka Jumalast lahutatud, sest grupi(juhi) ja Jumala hääl olid ju üks ja seesama. Ühe vastu patustades astutakse ka teise vastu. Süüd võivad süvendada ka endiste grupikaaslaste etteheited reetmise, usalduse kuritarvitamise, sisemise nõrkuse või hoolimatuse pärast. 4. Viha on tunne, mis on süüga tihedalt seotud. Viha kui emotsiooni üks eripära on selle suunitletus. Viha tuntakse kellegi või millegi vastu. Ka ebamäärane objektita agressiivsus otsib rakendust. Aärmusgruppidest väljunute tavakohasemad vihaobjektid on grupp, grupi liider või inimene ise. Inimene võib viha enda jaoks väga erinevalt põhjendada. See võib ulatuda sõnatust tundest kuni vihkamist põhjendava isikliku "filosoofiani" välja. 5. Usaldamatus puudutab ennekõike grupiga seonduvat või ka religiooni üldse. Aärmusgrupist lahkudes pööratakse sageli vähemalt mõneks ajaks organiseeritud religioonile selg
Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid, taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond, jne. Mida kõrgemal arenguastmel on subjekt, seda erilisemaks läheb tundeelu. Mida kõrgem sots/kultuuriline arengutase, seda peenemad tunded tal on. Ülevustunne. Ka lihtne füsioloogiline seisund loob mingi elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks. Kõrgemad tundmused: armastus, empaatia, patriootilised elamused, katarsis(kunstilise hinnangu andmise võime), jm. Kõlbelised, intellektuaalsed (intellektuaalsus ja emotsioonid on tihedas seoses), esteetilised. + isiksuslikud väärtused ja normid. alaväärsustunne (kompleks). Eeldavad sotsialiseeritud isiksust, õppinud midagi eetikast, moraalist jne.
Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid, taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond, jne. Mida kõrgemal arenguastmel on subjekt, seda erilisemaks läheb tundeelu. Mida kõrgem sots/kultuuriline arengutase, seda peenemad tunded tal on. Ülevustunne. Ka lihtne füsioloogiline seisund loob mingi elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks. Emotsioon<-> ratsionaalsus; emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus. Teatud vastandlikkus- kui inimene ona emotsionaalne, siis tema loogika ja ratsionaalne mõtlemine kannatab. Tugev emotsioon on vastand objektiivsele mõtlemisele. Emotsioonide funktsioonid: · hinnang oludele/objektidele · erutab/pidurdab aktiivsust
annaabi.ee 
