Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud. Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles veel samaane. Kultuuritüübid: Eestlased, soomlased ja ungarlased on tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel- kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes. Poliitiliselt on uurali rahvad väga erineva saatuse ja staatusega. Ungari on tuhandeaastase riiklusega rahvas. Soome oli juba Vene tsaaririigi koosseisus autonoomne, tal oli oma parlament ja vääring. Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal.
põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. · Ungarlased on katoliiklased ja kalvinistid. · Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud paganlikud animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks (rahvapärane õigeusk) · Viimastel aastael on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. · Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundis on säilinud tänapäevani samantilikke jooni, hoolimata samaanide tagakiusamistest ja ateistlikust propagandast koolides nõukogude ajal. Samaanid pandi vangi :D · Kogu endise Nõukogude liidu territoorium elanud rahvad tugevasti mõjutatud ateistlikust ideoloogiast ning paljud inimesed ei pea end tänapäeval enam usklikeks. Pühad lätted · Vesi on alati olnud oluline. Inimese suhte puhta veega on elulise ja olulisega.
Ühepuupaadid (haabjad) valmistati haavapuust. Selleks raiuti puu, tahuti pealt kirvega ja teravdati nina ja tagaosa. Väljaõõnestamine käis ristkirvega. Siis tõsteti paat ja tehti lõke paadi alla. Paadi sisse pandi aga vett. Paadipuu aurutati välja, et oleks võimalus laiendada pardaid, mis kinnitati keppidega. Põdrarakend on laenatud neenetsitelt. Põdranarta konstruktsioon, rakendus- viis, põdrakasvatusterminoloogia on neenetsi oma. Karupidu Karupidu on obiugrilaste peamine püha. See viiakse läbi üks kord aastas pärast esimese lume langemist 7 aastat järjest. Pärast seda tehakse seitsme aastane vahe. Sel ajal on võimalik pidu läbi viia eduka karujahi järel. Karu avastanud jahimees naases külla ning seletas vihjete ning zhestide abil, et leidis karu ning kus asub karu koobas. Ta seletas vihjamisi, sest et arvati, et karu hinged võivad kuulda ning karu lahkub ise koopast. Jahimehed kogunesid, meelitasid karu koopast välja ning tapsid ta
usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased, ungarlased katoliiklased ja kalvinistid ning Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud paganlikud- animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks. Viimastel aastatel on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundis on säilinud tänaseni samanistlikke jooni, hoolimata samaanide tagakiusamisest ja ateistlikust propagandast koolides nõukogude ajal. Siiski on kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil elanud rahvad tugevalt mõjutatud ateistlikust ideoloogiast ning paljud inimesed ei pea end tänapäeval enam usklikeks. XXXXXXXXX 9c 22.10.2006 Kasutatud kirjandus: 1) http://www.erm.ee/?node=83 2) http://fillu.edu.ee/sisu.php?teema=3&id=53
hõimurahvaste kultuuridest omane agressiivsus: ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute naabritega, kuni nende eest tuli taanduda, säilitamaks enese iseolemist. Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel-kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes, kuid on kõige kergemini haavatav euroopaliku industriaalkultuuri poolt. Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond). Vepslastel
Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). Siberi ugrilased ja samojeedid on samanistid.. 3. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Pöördumine eelkristliku usu juurde, uus-paganlus. Näiteks samanistlikud jooned obiugrilaste usundis. Samaan on kogukonna liider, kes peab eelnevalt läbima vaimseid katsumusi. NSV Liidu ajal peeti samanismi vaimuhaiguseks ning see oli kriminaalselt karistatav. Endiste NSV Liidu aladel on tänapäeval tugev ateistliku ideoloogia mõju ning paljud ei pea end tänapäeval usklikeks. Uuspaganus ehk esiisade usundite taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. sajandil, liikumised loodi 20. sajandi I veerandil. Leedu usutegevus struktureeriti kristlikule tavale, Eesti oma taarausundile. 4
rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased, ungarlased katoliiklased ja kalvinistid ning Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud 1 paganlikud-animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks. Viimastel aastatel on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundis on säilinud tänaseni samanistlikke jooni, hoolimata samaanide tagakiusamisest ja ateistlikust propagandast koolides nõukogude ajal. Siiski on kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil elanud rahvad tugevalt mõjutatud ateistlikust ideoloogiast ning paljud inimesed ei pea end tänapäeval enam usklikeks. Soomeugrilaste päritoluala kohta on püstitatud erinevaid hüpoteese. Varasemad teooriad kitsalt alalt pärit ja idast