Pika jõuluaja järgmine kõrgpunkt oli vana-aastaõhtu ja nääripäev. Aastavahetuse tähistamine on üle-euroopaliselt hiline nähtus. 16.sajandist on Eestis uusaastaks üldiselt kujunenud 1. jaanuar. Nääripäeva nimetus tähendab just 1. jaanuari. Tänapäeval kasutusel olev mitmuslik lõpp ,,näärid" on tulnud keelekasutusse alles hiljuti ,,jõulude" sarnasuse põhjal. Näärikombestikku järgitakse siiski rohkem nääri- ehk vana-aastaõhtul 31. detsembril. Eesti rahvakalendris on nääripäeva tähtsus aasatte
· Talupoja uskumuste ja kombestiku taandumine. · Tänapäeval eelkõige meelelahutusliku ja ajaviitelise eesmärgiga. · Minevikupärandi meenutamine humoristliku varjundiga. · Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. (N: valentinipäev, halloween) RAHVAKALENDRI OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD · Kombestik enam vähem välja kujunenud, kuid võivad erinevad regiooniti. · Jaanuar (näärikuu, südakuu): 1. jaanuar uus aasta, nääripäev - uusaastaööl käidi vaatamas kalakoidu: seal kus lõi enne taevas heledaks arvati olevat suvel kalaparvi. 6. jaanuar kolmekuningapäev tähistab jõulu lõppu 13. jaanuar nuudipäev nuutidega löödi õllel korgid maha, joodi viimased õlled, söödi viimased jõulutoidud, tähistas jõuluaja lõppu. Tantsiti, käidi kõrtsis. 14. jaanuar taliharjapäev päev, mis murrab talve selgroo. Pidi olema pool heina järgi. 17
· Suurenenud on päkapikkude roll kingituste poetajana selleks väljapandud sussi või muu jalanõu sisse. · 20. sajandi lõpul tähistatud ning 21. sajandilgi jätkuvalt aktuaalsete pühade hulka kuuluvad ning on uusi kombestikuelemente omandanud vastlapäev, lihavõtted, 1. aprill, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev, mardi-ja kardipäev, advendiaeg, jõulupühad ja uusaaasta. 8 OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD. JAANUAR. 1. Uusaasta, nääripäev 6. Kolmekuningapäev 17. Tõnisepäev VEEBRUAR 2. Küünlapäev 24. Madisepäev MÄRTS. 25. Paastumaarjapäev APRILL 23. Jüripäev MAI 1.Volbripäev JUUNI 24. Jaanipäev JUULI 2. Heinamaarjapäev 25. Jaagupipäev AUGUST 15. Rukkimaarjapäev 24. Pärtlipäev SEPTEMBER 29. Mihklipäev NOVEMBER 10. Mardipäev 25. Kadripäev DETSEMBER 21. Toomapäev 24. Jõululaupäev 25.-27. jõulupühad 9 31. vana-aasta 10
· Peamiselt soolati räimi · Kui räimi soolati, siis jäeti neil pea otsa ja võeti ainult kurgu alt sooled välja, mari ja niisk jäid sisse · Räimed pesti pärast puhastamist läbi mitme vee ja pandi alati enne verisoola kas üheks päevaks, ööpäevaks või pooleteiseks päevaks · Põliseks peolauasoolaseks oli Eesti talupojal heeringas RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JAANUAR(näärikuu, helmekuu) 1. Jaanuar- nääripäev e. uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine nääripoiste ütlus: ,,tüdrukud mehele, kanad muneme, lambale 2 talle Söök/Jook: siga kapsas jõululeib vorstid pähklid keedetud oad, herned Töö keelud: ei tohtinud kedrata 6
setumaale jne). • Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. • Valentinipäev(Ameerika), Halloween, Patricu päev. Eesti kalendri tähtsamad tähtpäevad • Kujunenud kombestik, mida ühel või teisel tähtpäeval tehakse aga need võivad ka erineda regiooniti. • Eestlaste kombestiku tulid juurde need, mida peeti nii läänes kui ka idas • Jaanuar, südakuu • 1.jaanuar nääripäev, (jõulude ajal ei tohtinud midagi vokiga teha). Uusaasta ööl käidi vaatamas kalakoitu, sealt kaarest kus lööb kõige ennem heledaks, siis seal pidi kalaparvi olema suvel kõige rohkem. • Kolmekuningapäev tähistab jõulu aja lõppu. • 13. jaanuar Nuudipäev- käidi teistel külas ja söödi-joodi viimased olemas olevad asjad ära. Nuutidega peksti õllekorgid maha, käidi kõrtused( Soomlastelt ülevõetud). • 14
Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti. Eesti rahvakalendris on keskmiselt neli tähtpäeva ühes kuus. Mitmed neist on vähetuntud. Rahvakalendri kommetes on paikkonniti suuri erinevusi. Traditsioonirohked tähtpäevad on: jaanipäev, jõulud, vastlapäev, jüripäev, mardipäev, kadripäev. JAANUAR NÄÄRIKUU, HELMEKUU Näärikuul läheb iga päev kaks kukesammu kevade poole. Kõvad külmad, päikesepaiste ja kohev lumi on soodsad põldudele. Nääripäev (1.jaanuar) on üks paljudest jõulupühadest, märgib ühe aasta lõppu ja teise algust. · Kolmekuningapäev (06.01.) tõmbas jõulupühadele joone alla. Sel päeval ei tohtinud kolistada ega puid lõhkuda, et äike suvel kurja ei teeks. Ennustati, et kui sel ajal on sügav lumi, tuleb hea vilja aasta. Mõnel pool peeti jõulude lõpetajaks nuudipäeva (07.01) Sellega saabus uus aasta. · Tõnisepäev ehk taliharjapäev (17.01.) Talve selgroog murdub, pool talve on möödas
nov.). Talviste pööripäevapühade kestus ei tulene üksi kõige madalamast päikeseseisust, vaid arvesse on võetud ka kuud. Nende kahe olulise taevakeha olekud määrasid jõuluaja. Selle erilise, tähendusliku perioodi algustähiseks kujunes kirikukalendri toomapäev (apostel Tooma päev, 21. dets.), muistne jõulu-nimetus hakkas märkima Kristuse sünnipüha (25. dets.), ligikaudu 300 aastat tagasi jõudis sellesse pühade-ritta ka 1. jaanuarile määratud uusaasta ehk nääripäev. Jõuluaja lõpu tähistest on esiplaanil kirikukalendri kolmekuningapäev (legendi järgi läinud kolm tarka või kolm kuningat sel päeval, 6. jaan., vastsündinud Jeesuslast kummardama), kuid Lääne- ja Loode-Eestis ka nuudipäev (pühakuks kuulutatud Taani hertsog Knut Lavardi mälestuspäev, mida meil tähistati 7. jaan.). Kultuurikontaktid Eesti rahvakalendri teadaolevate eri tähtpäevade või kalendriliste perioodide arv ulatub sajani.
annaabi.ee 
