Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) talamus auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed maitse: keele retseptorid kraniaalnärvid maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma
Toime kiire. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ning liigestes → AP Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: mõlema närviteed (maitse: keele retseptorid – kraniaalnärvid – maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks – üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul – külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu → peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma
kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes. Närviühendused ajutüve erinevate osadega sh väikeaju. Kaks somatosensoorset närviteed lahknevad siis kui selgmise närvitüve ganglionid seljaajusse sisenevad. Meeled lähevad risti (vasakut kätt juhib parem ajupool), info kolib teise poolde üle. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I – taalamusse kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse – mis) ja primaarsess somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel – kus). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures II – üksiktuuma traktist hüpotaalamuse ja amügdalasse Lõhnameele närviteed: Haistesibul koosneb paljudest kihtidest analoogselt reetinaga, närvirakud vahetuvad pidevalt
Võeti ahvid, kellel polnud liigikaaslastega mingit kokkupuudet ja kes ei osanud madu karta. Ahvid suhtusid maosse ikkagi ettevaatusega. Kui näidati, kuidas teised ahvid madu kardavad, hakkasid ka nemad madu kartma. Kui püüti neid lille kartma panna, siis seda nad ei teinud. 10. Pilk käitumise vallandumise uurimisse. Uuritakse, millised tegurid vallandavad millise käitumise. Siin kattuvad mitmete erialade huvid. Uurimismeetodeid on kaks: neurobioloogiline (konkreetsete närvitee ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine) ja musta kasti meetod (looma uuritakse kui musta kasti, mille sisu ei teata/ uuritakse kuidas ärritused avalduvad looma käitumisest, ilma protsesside põhjust teadmata). 11. Erinevate erialade uurijate huvide kattumine, selle põhjus. Siin kattuvad zooloogide, psühholoogide, füsioloogide, neurobioloogide huvid (1) Käitumine on mõjutatud väliskeskkonna ärritajatest, millest informeerivad loomi meeleelundid
- Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • - Autonoomse NS kontroll • - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionid ja liigutuste tugevus 2 peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist kus liigutusi hakatakse reguleerima - Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest. Väikeaju: koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine - Harjumuspärased liigutused, automatismid, rattaga sõitmine. Kõik millega oleme ära harjunud, selle osas on väikeaju oluline. IV LOENG – AJU POOLKERAD Aju funktsioonude lateralisatsioon … Poolkerade anatoomilised erinevused - Parem poolkera suurem ja raskem, vasakus rohkem hallainet - Suurimad erinevused temporaalsagarate vahel – erinevused keele (vasak) ja muusika
kelmega. Närviteede kaudu on väikeaju seotud suur- ja keskaju ning piklikajuga, teiselt poolt aga tasakaaluelundiga. Väikeaju võib kahjustuda mitte ainult vigastuste ja haiguste, vaid ka medikamentide kuritarvitamise või ülemäärase alkoholitarbimise tagajärjel. Väliselt avaldub selline kahjustus ebakindla kõnnaku ja lihaste värina kaudu. Piklikaju (medulla oblongata) Sillast allpool asub piklikaju. Seda läbib püramidaaltrakt, mis jääb enamasti külje poole. See närvitee juhib motoorseid tahtlikke impulsse. Samuti asub piklikajus mitu närvikeskust: hingamiskeskus, neelamiskeskus, oksekeskus, nuuskamis- ja köhimisrefleksi juhtimiskeskus ning südame-vereringekeskus, mis võib mõjutada südame löögisagedust ja löögimahtu. Peale selle asuvad piklikajus biosensorid, mis kontrollivad näiteks vere pH-väärtust, mida tuleb hoida üsna täpselt. Piklikaju rivist väljalangemine, nt lülisamba kaelaosa vigastuse tagajärjel, tähendab kindlat surma
annaabi.ee 
