määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki allele ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Genotüüp- ühe isendi geenid (nt. AA, Aa, aa). Domineerivad tunnused inimestel: kõrvanibud vabalt, normaalne nägevus ja kuulmine, mittepunapäisus, pruunid silmad, tedretähnilisus. retsessiivsed tunnused: kurtus, lühinägevus, normaalne pöial, naerulohukeste puudumine, blond juuksevärvus, punapäisus. Dominatsuse ja retsessiivsuse suhtelisus: on iga tunnus dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. Mis ühes on dominantne, võib teises olla retsessiivne. Loomade ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel
2. Juuste kasv lauba keskjoonel 2. Juuste piire laubal sirge 3. Tömp pöial 3. Normaalne pöial 4. Varane kiilaspäisus 4. Normaalne juuksekasv 5. Pruun juuksevärvus 5. Blond juuksevärvus 6. Mitte punapäisus 6. Punapäisus 7. Pruunid silmad 7. Hallid või sinised silmad 8. Tedretähnilisus 8. Ühtlane pigmentatsioon 9. Normaalne nägevus 9. Lühinägevus 10. Normaalne kuulmine 10. Kurtus 11. Kõrvanibud vabalt 11. Kõrvanibud kinnikasvanud 7) Geen - Pärilikkuse elementaarfaktor, mis on DNA lõik ja mis määrab ühe või mitme tunnuse kujunemise. Nõuanded geneetika ülesannete lahendamiseks (monohübriidne ristamine, vaadeldakse ühe tunnuse pärandumist, näiteks juuste värvuse): PEA MEELES! Lapse saab ühe geeni (alleeli e
tunnus Naerulohukesed põskedes Naerulohukesed puuduvad juuste kasv lauba keskjoonel juuste piire laubal sirge tömp pöial normaalne pöial varane kiilaspäisus (meestel) normaalne juuksekasv pruun juuksevärvus blond juuksevärvus mittepunapäisus punapäisus pruunid silmad hallid või sinised silmad tedretähnilisus ühtlane pigmentatsioon normaalne nägevus lühinägevus normaalne kuulmine kurtus kõrvanibud vabalt kõrvanibud kinnikasvanud keele torru ajamine Indiviidi genotüübi väljaselgitamist tema sugupuu abil nimetatakse genealoogiliseks meetodiks. Intermediaarsus
) (kas ise on aktiivne pool või ei?) Emotsionaalne seisund ja käitumine (kas oskab oma emotsioone kontrollida? Kas saab aru mis on halb või hea? Missugune on lapse enda pilt? Mis ta endast arvab?) SUHTLEMINE JA KOREA Mitte verbaalne ja verbaalne suhtlemine (kas ta saab sõnadest aru? Missugust sõnavara ta ise kasutab? Kui pikkad laused? Kas lapse jutt on siduv?) TUNNETUS TEGEVUS Kuidas saab laps aru? Missugune on nägevus taju? Missugune on lapse tähelepanu? Pikka ajaline, lühiajaline mälu (mida ta suvel tegi? Mis ta eile tegi?) Mõtlemisprotsessid (võrdlemine) järjestamine, rühmitamine, üldistamine (saab aru mis on mis? Nt: pirn on puuvili) ÜLD ORIENTEERITUS JA ÕPPIOSKUSED Missugused on lapse huvid? Kas talle meeldib midagi kindlat teha? Kas laps küsib abi? LAPSE ÜLDINE HINNANG Mida arvad lapsest? SEADUSANDLUS IGALÜHEL ON ÕIGUS HARIDUSELE.
90aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. Lõppsõna Peaministrina, auväärne Sir Winston Leonard Spencer Churchill, juhtis edukalt Suurbritannia läbi Teise Maailmasõja. Ta kirjeldas seda sündmust kui jalutuskäiku saatusega, mille jaoks ta uskus, et ta oli kogu elu ette valmistunud. Ta oli üks suurimaid poliitikuid kogu maailma ajaloos. Tihti võrreldud bulldogiga, Churchilli kaugele nägevus, vastupidavus, julgus ja järjepidavus on siiani eeskujuks veel paljudele.6 Viidatud allikad · http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1953/Churchill-bio.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Winston_Churchill · http://www.historylearningsite.co.uk/winston_Churchill.htm · http://europa.eu/abc/history/foundingfathers/Churchill/index_et.htm · http://www.miksike.ee/ 6 http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1953/Churchill-bio
Tunnused e. modifikatsioonid- mittepärilik modifikatsiooniline muutlikkus- organismi tunnuste kujunemine ja muutumine eluae jooksul. Konkreetsed tunnused vanematelt järglastele ei pärandu, ainult tunnuse kujunemise piirid. Tunnuse kujunemine sõltub: 1)keskkonnast 2) genotüübist. reaktsiooninorm- tunnuse muutuse piirid. Juuste värvuse muutus, aeg, mis kulub teatud vahemaa läbimiseks jne. Tunnuste jaotus: -laias piires muutuv- kehakaal, nägevus, juuksekarvade arv, intellekt -kitsas piires- silma vikerkesta värv, juuksekarvade läbimõõt, hammaste arv, rinnapiima rasvasus. -muutumatu- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühm. 23. Taimedel- 1) jõgi-kõõlusleht- erilehisus- a) veesisesed lehed- pikad, kitsad b) ujulehed- neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku
esimeses põlvkonnasgenotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises übriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Dominantne Naerulohud Juuste kasv lauba keskjoonel Varane kiilaspäisus Pruun juuksevärvus Mittepunapäisus Pruunid silmad Tedretähnid Normaalne nägevus Normaalne kuulmine Kõrvanibud vabalt Analüüsiv ristamine- katseloomade, taimede homo, heterosügootsuse määramiseks Genealoogiline meetod- indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil Intermeiaarsus- lahknemisele vahepealne tunnus (punane, valge=roosa), domineerimine puudub Polügeensus- 1 tunnust määrab 2 või enam geeni (kasv, kaal, nahavärvus) Polüalleelsus- kui 1 tunnust määraval geenil on 3 või enam alleeli (veregrupid)
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
tedretähnid Olemasolu puudumine põselohud Olemasolu, ka puudumine kimäärsus efektiga (ühelpool ainult Juustekasvu piir V-kujuline sirge Kõrvanibu asend vaba seostunud Nina kuju kongus sirge Nägevus Normaalne nägevus Tugev lühinägevus varasest east Käelisus paremakäelisus vasakukäelisus Ei soovita tuua silma vikerkesta värvust. Samuti juuksevärvus. 51 Riigieksami ülesanded Mendelismi kohta: Genotüüpide jaotamine homo ja heterosügootseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
