Samal aastal läänistatakse Pärnusse, kus tegutseb kuni 1710. aastani. Tartu ja selle ümbrus piiskop Hermannile Põhjasõjas alistub Tartu 1704. aastal Vene ning Tartust saab keskaegse vasallriigi, vägedele. Kogu Eesti- ja Liivimaa, Tartu piiskopkonna keskus. sealhulgas sõjas laastatud Tartu minek 1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu Vene võimu alla fikseeritakse 1721. aasta liikmeks ning kujuneb õitsvaks Uusikaupunki (Nystadi) rahulepinguga. kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi 1764. aastal, pärast keisrinna Katariina II kaubateel. Pärast Pihkva ja Novgorodi külaskäiku, algab varaklassitsistliku Tartu ülesehitamine.
Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,Käsu-Hansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale. Sellega oli Eesti alal langenud Vene riigi koosseisus. Sõjategevus jätkas mujal. 1718 sai Karl XII surma. 1721. a sõlmiti Uusikapunki e Nystadi rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega 1) Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa koos Viiburiga 2) Venemaa tagatsas Rootsile ülejäänud endapoolt hõivatud Kagu-Soome alad 3) Venemaa maksis Rootsile kaks miljonit riigi taalrit kompentsatsiooni 4) Rootsil oli õigus tollivabalt välja vedada Vana-Liivimaalt 50tuhande rubla eest teravilja. Sõja tulemusel oli elanikkond vähenenud 120-140000 peale. Baltisakslased säilitasid oma privileegid: 1)
Nt Paidel ja Tartul olid aga taandarengud. Kuressaare kesklinn ehitati ka välja Rootsi ajal (Raekoda ja Vaekoda) Pargi lasteaia juures oli Sõrve turg ehk nn. Kesklinn. Rootsi ajal räägiti Saaremaa keskuse üleviimist rannikualadele nt. Sõrve kanti. Aga need plaanid ei jõustunud, sest siin asus siiski Kuressaare kindlus. Arhitektuurne stiil oli rootsi ajal Barokistiilis. *PÕHJASÕDA (1700-1721) Sõda lõppeb Uusikaupuki rahuga (tõlk. Uuslinna rahuga) Seda kutsutakse ka Nystadi rahuks, mis on aga lihtsalt Rootsi keeles. Põhjasõda on eesti ajale pöördepunkt, sest rootsiaeg saab läbi ja algab vene aeg. Põhjasõja põhjused on 1)Venemaa soov pääseda merele lähemale(valitseja oli siis Peeter I) 2)17.sajandil oli läänemeri muudetud rootsi sisemereks. Kõik see oli saavutatud naaberiikide arvelt (nt oli peetud sõdu Taani ja Rootsiga) 3) Taani ja Poola soov saada tagasi oma meri(valdused). Venemaa oli sõja peamine algataja
Tema huvides oli Venemaa ja Poola vahelised konfliktid, et saaks nendega ükshaaval enda jaoks sobivaid kokkuleppeid sõlmida ja riigi olukorda parandada. 1718. aastal tungis Rootsi Norrasse, mis kuulus Taanile ning 30. novemril sai Karl XII surmavalt haavata. Troonile tuli tema õde Ulrika Eleonora ja andis välja absolutismi piiravat akti. 1720. aastal kuningaks sai tema abikaasa Frederik I. Põhjasõda lõpes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahelise Nystadi (Uusikaupunki) rahuga. 7. Rootsi aeg Eestis Eesti talupoegade olukorda taheti muuta samasuguseks nagu Rootsis ehk kaotada talupoegade pärisorjus, kuid balti-saksa aadel oli vastu. Loodi Liivimaa ja Eestimaa kubermange ning Liivimaal õnnestus paremini reforme läbi viia. Tartusse asutati kohtuorganina õuekohus. Gustav II Adolf ja Kristiina ajal läksid paljud kroonumõisad eravaldusesse ja riik kaotas olulist tuluallikat. Hakkati suuredama makse, mistõttu kaotajaks
Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,KäsuHansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale. Sellega oli Eesti alal langenud Vene riigi koosseisus. Sõjategevus jätkas mujal. 1718 sai Karl XII surma. 1721. a sõlmiti Uusikapunki e Nystadi rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega 1) Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa koos Viiburiga 2) Venemaa tagatsas Rootsile ülejäänud endapoolt hõivatud KaguSoome alad 3) Venemaa maksis Rootsile kaks miljonit riigi taalrit kompentsatsiooni 4) Rootsil oli õigus tollivabalt välja vedada VanaLiivimaalt 50tuhande rubla eest teravilja. Sõja tulemusel oli elanikkond vähenenud 120140000 peale. Baltisakslased säilitasid oma privileegid: 1) asjaajamine
seadus ei suutnud seda oluliselt nõrgendada. Rootslased muutsid omalt poolt kehtivat seadust, lisades seadustikku oma norme ebamoraalsete kuritegude seadus (18.mai, 1653a.) ja abielurikkumise ja verepilastuse seadus (30.mai, 1698a.) ja sätted lapsetapmise ja kahevõitluste küsimustes (23. jaanuar, 1680a.). Rootsi valitsemisaja lõpus keelustati ka juba kohtulik piinamine. Olukord ei muutunud ka peale Eesti annekteerimist Venemaale 1710 aastal, mis vormistati lõplikult Nystadi rahulepinguga 1721 aastal. Vene võimu esimestel aastatel ja vahest ka hiljem kehtis Eestis kriminaalseadustik, milles oli normide segu nii CCC- 14 st, Rootsi seadustest, kui ka Vene seadustikust. Eesti kriminaalõiguses toimus otsustav muutus 1846 aastal, mil võeti vastu uus karistusseadustik. 15 Kokkuvõte
3) Vene liitlassuhted – Põhjasõja alguses olid Vene liitlasteks Poola ja Taani. Poolaga leping, et Balti provintside vallutades lähevad Balti provintsid Poola võimu alla. Alistumislepingutega oli Peeter I võimalus viidata, et tegemist pole sõjalise vallutamisega, vaid tsiviliseritud võimuvahetusega, Balti provintside seisused tahtsid ise alistuda. Kuna kapitulatsioonid allkirjastati Vene väejuhtide poolt, siis Peeter I hiljem andis privileegide kinnitused. Uusikaupunki (Nystadi) rahuleping 1721. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731. Turu rahuleping 1743. Liivimaa privileegid kinnitatakse juhul, kui neid on Vene keskvõimul võimalik kasutada – Vene võim otsustab, millised privileegid kehtivad, millised mitte. Eestimaale sellist tingimust ei lisatud, kinnitati kõik privileegid. Uue monarhi võimuletulles kinnitas ta mitmesuguseid privileege, toimus kuni 1881.aastani, Aleksander III võimuletulekuni.
õnnestus. Peeter I privileegidekinnitused: Kinnitas Liivimaa rüütelkonna ja Riia linna privileegid 1710. 1712 Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna ja linna eesõigused. Privileegi kinnitused ehk konfirmatsioonid. Õiguseid vähendati Baltikumis korraga igal pool. Peeter I järeltulijad Vene tsaari troonil, nad kinnitasid Balti provintsi privileegid kuni 1881, võimule sai Aleksander III (venestaja), kes ei kinnitanud Balti privileege. Uusikaupunki (Edela-Soome linn) (Nystadi, rootsi k) rahuleping 1721 - Leping, mis lõpetas Põhjasõda. Kinnitati, et Luterlik usk peab jääma. Venemaa poole survel kirjutatakse lepingusse, et ei tohi takistada Vene õigeusu levikut. Rootsi poolt riigistatud mõisad tuli tagastada omanikele. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731 - Keisrinna Anna kinnitas Saaremaa rüütelkonna privileegid ja kolm olulist linna. Turu rahuleping 1743 - Lõpetas Rootsi-Vene sõja. Rootsi oli loobunud Vene-Balti
annaabi.ee 
