m(lahus)=150g m(sool)=15g pm=10% m(vesi)=m(lahus)-m(aine) m(sool)=? m(vesi)=150g-15g=135g; m(vesi)=? Mitme % lahus saadakse kui 300g vees lahustatakse 40g soola? Andmed: m(vesi)=300g; m(sool)=40g; pm=? pm=m(aine)/m(lahus)x100%=11,8=12% m(lahus)=m(aine)+m(lahusti) Kui suur on 32g kloori V? Andmed: m(Cl2)=32g; V(Cl2)=? n=m/M V=n x Vm Vm=22,4dm3/mol M(Cl2)=35,5x2=71g/mol; n(Cl2)=0,45mol V(Cl2)=10dm3 Kui suur on 2,8dm3 vesiniku mass? Andmed: V(H2)=2,8dm3; m(H2)=?; n=V/Vm m=nxM Mitu mol oksiidi tekib 4,8dm3 hapniku reageerimisel Al? Mitu g see on? Andmed: V(O2)=4,8dm3; n(Al2O3)=? m(Al2O3)=? n=V/Vm; 4Al+3O2->2Al2O3 n(O2)=2mol; n(Al2O3)=2/3n(O2)=2molx2/3= 4/3mol; m=nxM Mitu mol oksiidi tekib 80 dm3 hapmiku reageerimisel Ca? Mitu g see on? Andmed: V(O2)=80dm3 n(CaO)=? m(CaO)=? n=V/Vm; 2Ca+O2->2CaO n(O2)=3,6mol n(CaO)= 2n(O2)=3,6molx2=7,2mol; m=nxM happeline oksiid+vesi->hape: SO2+H2O->H2SO3 aluseline oksiid+vesi->alus(leelis):BaO+H2O->BaOH
kombinatsiooni kordajad võrduvad nulliga kui siis 1 A2 = - A1 - 3 A3 ... - k Ak 2 2 2 k lineaarselt sõltuva mitte nullmaatriksi (vektori) lineaarne kombinatsioon saab võrduda null-maatriksiga (nullvektoriga) ka lineaarse kombinatsiooni nullist erinevate kordajate korral, st üht maatriksit saab avaldada ülejäänute kaudu Baasimaatriksid k * = k max = mn Ak * +1 = a1 A1 + a2 A2 + ... + ak * Ak * (nxm) maatriksite hulgas leidub maksimaalselt mn lineaarselt sõltumatut mitte nullmaatriksit, nad moodustavad baasi, st kõik ülejäänud maatriksid on avaldatavad nende lineaarse kombinatsioonina Maatriksi astak Maatriksi astak r võrdub maatriksi lineaarselt sõltumatute reavektorite (veeruvektorite) maksimaalse arvuga. Ülejäänud reavektorid (veeruvektorid) avalduvad nende r vektori kaudu 1 0 ... 0 0 1 ... 0
6. Leida Na2SO4 mass, selleks on vaja ka molaarmassi. roo=1.15 g/cm3 20ml 24% mg? H2SO4 + NaOH = Na2SO4 + 2H20 2 mol 1 mol 0.138 mol n= 0.069mol 4. m(NaOH)= V x roo x P = 20 x 1.15 x 0.24= 5.52g 5. n(NaKOH)=m/M=5.52/40=0.138 mol M(NaKOH)= 23+16+1= 40 g/mol 6. M(Na2SO4) = 23 x 2 + 32 + 16 x 4= 142 g/mol m(Na2SO4)= n x M = 142 x 1.069 = 9.8g Valemid, mida kindlasti vaja läheb!( x= korrutusmärk) n= m/M m=nxM n= V/Vm V=nxVm m=rooxPxV V=m/rooxP NB! PROTSENTI PEAB ALATI JAGAMA SAJAGA SELLES VALEMIS! NTKS KUI ON 75%, SIIS SELLES VALEMIS KASUTAD 0.75. KUI ON ANTUD 0.07%, SIIS KASUTAD SELLES VALEMIS 0.0007. Järgmises kahes valemis ära protsenti enam sajaga läbi jaga, kuna valemis on see 100 juba olemas. KUI ON ANTUD ETTE MASS JA PROTSENT MÕLEMAD, SIIS KORRUTAD MASSI JA PROTSENDI OMAVAHEL NING JAGAD 100-GA! Seda m , mis on ülesandes kohe antud, nimetatakse m(lahus)-eks.
raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Jõujoon- kujutletav joon magnetiliselt põhjapooluselt lõunapoolusesse. Jõujooned on kinniselt kõverad. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Ampere'i jõud- K=2x10-7 Nxm/A2 Lorentzi jõud- magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud. Elektrodünaamika Elektromagnetiline induktsioon- elektrivoolu tekkimine suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. Magnetvoog- füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus-elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
2460 N x m 8. Rehvi ja teepinna kontaktis tekkiva pidurdusjõu arvutamine: F = M/LL (LL on rehvi raadius) = 2460/0,28 = 8786 N 9. Tagaratta pidurisilindri pindala arvutamine: S = 3,14 x 76,2 = 239 mm2 10. Piduriklotse kokkusuruva jõu arvutamine: F = P x S = 5 N/mm2 x 239mm2 = 1195 N (mõlema pidurisilindri puhul x 2 = b2390 N) 11. Pidurdusmomendi arvutamine: M = 2390 x 0,1 = 239 Nxm 12. Rehvi ja teepinna kontaktis tekkiva pidurdusjõu arvutamine F = M/LL=239/0,28=854 N Vastus: Piduripedaalile avaldades survet- 50kg/N, siis rehvi ja teepinna kontaktis tekkiv pidurdusjõud on esisillas 8786N ja tagasillas 854N. 26 4. VIIDATUD ALLIKAD [1] Esimene pidurisüsteem, [Võrgumaterjal]. Available: http://repairguide.autozone
nüüdisväärtus ja t=1,2,...,n 12 Rahaühiku tulevase väärtuse intressifaktori arvutamine aastas erineva perioodi i korral on valemiga: FVIF i , n=(1+ )❑n ⋅m , kus m on intressiarvutamise sagedus ja m nxm on intressiarvutamise koguperooodide arv. Üldvalem rahavoojada tulevase väärtuse arvutamiseks on n−1 FV i , n=∑ CF ❑t (1+i)❑ n−t t =1 [∑ ] n−1
pöördemomendil, K > 1 (vt. mootori regulaatorkarakteristik); m 3 e) kütuse erikulu: b = 10 x B / P [g / (kW x h) ], e k e kus B kütuse tunnikulu, k f) erimass kW kohta: m = m /P [ kg / kW ], Pe mootor e kus m mootori mass, mootor g) erimass Nm kohta: m =m/M [kg / (Nxm) ]; Md dmax h) liitervõimsus: P = P / (i x V ) = p x n / ( 225 T ), [kW / l ], el e h e t kus p keskmine efektiivrõhk, i - silindrite arv, V - silindri töömaht, e h i) pöördemomendi varutegur: = (M M )/M ; d.max d.nom d. nom 7. Ottomootori eripära 8
annaabi.ee 
