1559. aastal Caterina de' Medicile raviotstarbelon saanud oma ladinakeelse nime tubakataime. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti.Tubakalehtede saamiseks kasvatatakse mitmeid tubaka perekonda kuuluvaid liike. Kõige levinum neist on vääristubakas ehk virgiinia tubakas (Nicotiana tabacum). Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana. Tubakas sisaldab alkaloidi nikotiini. Tänan tähelepanu eest!
temalt oleks lihtsam süütõendeid välja pressida 4. Harilik maikelluke ehk piibeleht - Convallaria majalis Kõik taimeosad on mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südamehäireid, pulsi kiirenemist. Rasketel juhtudel võib mürgistus lõppeda teadvusekao ja surmaga. Loomadel esineb mürgistusi harva. Kuivatatud ja peenestatud õied võivad nuusutamisel kutsuda esile ägeda aevastamise, on kasutatud ka nuusktubakana. 5. Täpiline surmaputk - Conium maculatum Varjulistes ja pimedates kohtades kasvavad taimed on mürgisemad. Surmaputk sisaldab mitmeid mürgiseid alkaloide, eelkõige koniini. Kõige rohkem sisaldavad koniini küpsemata viljad, kõige ohutum on juur (siiski mürgine). Osa mürke lagunevad kuivatamisel, kuid siiski pole taime tarvitamine ohutu. Mürgitusnähud on kõrvetustunne suus, nägemishäired ja nõrkus jalgades.
Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisiku...
Tubakas on taim, mis kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti. Tubaka tõi Europasse Kolumbus 15. sajandi lõpul Ladina Ameerikast. Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis või nuusktubakana. TUBAKA SISALDUS Tubakas sisaldab alkaloid nikotiini. Alkaloidid on lämmastikkus sisaldavad, vees mitte lahustuvad, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustuvaid sooli keemilised ühendid. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad
Kui 1559. aastal tuli prantsuse kuninga saadik, Jean Nicot, Portugali printsessi kätt paluma, tutvus ta Lissabonis "kõiki tõbesid raviva imerohu" ehk tubakaga. Nicot tutvustas tubakat ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Viimane leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Prantsuse õukonnas saigi tubakas tuntuks "kuninganna 4 taimena". Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Rootsi loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana tabacum", kuigi tegelikult oli Nicot ainult üks paljudest tubakataime levitajatest. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju: tubakas ja kartul
inkvisitsioonis ning ta heideti "saatanast pärineva käitumise" tõttu vanglasse. Esialgu sai tubakas Euroopas tuntuks kui ilu-ja ravimtaimena. Kui 1559. aastal tuli prantsuse kuninga saadik Jean Nicot printsessi kätt paluma Portugali, tutvus ta Lissabonis tubakaga. Nicot tutvustas seda ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Too leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, nt lavendlit ja paiselehte. Rootsi loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana tabacum". Inglismaal muutus suitsetamine kiiresti populaarseks ka kõrgkihi hulgas. Üheks piibusuitsetamise kombe õukonda toojaks oli ka inglise mereimpeeriumi looja ja tubakakasvataja sir Walter Raleigh. Soovitati Londonisse saabujail käia St. Pauli katedraalis meistrite käe all piibusuitsetamise kunsti õppimas
vabaneda. 10 TUBAKAS Tubakas on Põhja- ja Lõuna-Ameerika päritoluga laialeheliste taimede perekond maavitsaliste sugukonnas. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti. Tubaka tõi Europasse Kolumbus 15. sajandi lõpul Ladina-Ameerikast. Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana. Tubakas sisaldab alkaloid nikotiini. Tubakas kasvab enamikes maades. Tubakast tehakse sigarette, vesipiibutubakat, nuusktubakat jne. See sisaldab nikotiini mis mõjutab meie organismi tegevust. Tubakat suitsetatakse erinevatel põhjustel. Noored suitsetavad uudishimust või kellegi eeskujul. Suitsetamisharjumus on inimese eluviisi osa. Suitsetamisest on võimalik peaaegu kohe vabaneda. Tänaseks on suitsetamine kogu maailmas muutunud tõsiseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks. 2002
annaabi.ee 
