teineteisest geneetiliselt erinevad.ristandid on tugevamad,suurem vastupanuvõime haigustele,eluvõime ja kasvukiirus,parem sigivus.Tarbe-ja vahelduvristamine-tarberistam.-lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasut. Tarbeloomadena,järglasi ei võeta.ristandid on kiirema ainevahetusega ja kasvuga,nt eestis oli juba eesti peekoni ja suure sea vahel ristandsead.eesmärgix tarbeloomade,nuumloomade tootmine. Vahelduv ristam.-kasut. Kahte või kolme tõugu,sarnane tarberistamisega.Sisestav-ja vältav ristamine-sisestav ristamine-nt teksel suurendas eesti valgepealise lambatõu tapasaagist ja lihavorme.skeem- A*B->AB*A,kus A on parandatav ja B parandaja.vältav- hakatakse parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma ja parandatakse niimoodi tõuge.Uudikristamine- uue tõu loomiseks on vaja luua uus tõug,siis valitakse 2 või enam lähtetõugu
Kartulit nimetatakse ka vedelaks leivaks. Tal on suur tärklise sisaldus. Rohekesti on vitamiine, mineraalaineid ja kõiki selliseid ühendeid mida on inimestele ja loomadele vaja. Inimesele söögiks, tööstustooraineks sobib tärkliseks, siirupitööstuseks ja piirituseks. Teraviljast aetud piiritus on tunduvalt kallim kui kartuliset aetud piiritus. Loomasöödana asendab juurvilju kartulitööstuse jääke kasutatakse, peen kartulit. Väga tähtis loomade sööt on nuumloomade jaoks kartul. Oluliseks on veel ka see, et kartul on vahelt haritav kultuur ja seega mobiliseerib mullaainestiku. Agrotehnika võialdab tõhusalt võidelda umbrohtudega. Ta on heaks eelviljaks nõudlikele kultuuridele ja kartulitöö perioodil on erinevad kui teistel perioodidel ja see leevendab tööpinget. Kartuli kodumaa on lõuna ameerika, eriti tsiili. Seal on ligi üle 200 kartuliliigi. Umbes 10 liiki on mis lähevad toiduks. 1560.
See aitas säilitada nende kultuurilist ühtekuuluvust. Ka siin olid perekonnad, keda peeti ja kes ise pidasid endid võimsamateks kui teised. Tavaliselt olid need kõige kauem siin elanud suguvõsad. Aadelkond ise oli täiesti veendunud, et nemad on määratud siinset elu korraldama. Samal olid nad äärmiselt truud vene riigile teenimisvalmidus. Igapäevane elustiil hakkas muutuma üha suursugusemaks ja luksuslikumaks. Viina põletamine, nuumloomade pidamine, maa viljelus hakkas paranema selle tagajärjel hakkas sissetulek suurenema. Sissetulev raha investeeriti oma elutingimuste luksuslikumaks muutmisele. Sidemed Saksamaaga olid aga äärmiselt tihedad. Ajapikku sai arengu takistavaks faktoriks talupoegade töö pärisorjadena polnud piisavalt efektiivne. MÕISAKULTUUR 18. saj teisel poolel tulid sisse muutuma. Domineerima hakkas klassitsism. 19. saj II poolel tuli sisse historitsism. Need stiilid olid paraadlikud ja uhkeldavad
ühelt talitajalt teisele. Loomade kaalumise tulemused kantakse loomade kaalumise lehele, millised täidetakse eraldi iga talitaja ja talle kinnist iga looma rühma kohta. Loomade üleviimisel 1t rühmast 2 vormist loomade üleviimise aktiga üleviimise päeval, kus näidat talitaja, kes üle annab, kes vastu võtab-loomad loetakse individuaalselt või rühmiti. See akt koost ka põrsaste, tallede ja varssade võõrutamisel ja noor- nuumloomade, lindude ümber paigut ühest laudast teise. Müümisel- noor ja nuumlooma müümisel lihatööstustele koostat iga lähetatud loomade koorma kohta saateleht, vormis loomade saatja nt farmijuhataja (3 exemp), Loomad kirjut saate lehele vanuserühmade järgi näidat loomade arvu, mass. tõuloomade müümel tõutunnist. Saatelehtede juurde kuuluvad ostjale
· Halbade ilmastikutingimuste ja ristiku allakülviga teraviljapõldude korral on silo valmistatud ka tervikkoristatud teraviljast nn vilisesilona. · Selle põhiliseks puuduseks on suur toorkiusisaldus, kuna sisaldab teravilja puitunud varsi ja lehti · Näiteks kaerast valmistaud vilisesilo orgaanilise aine seeduvus on sarnane kaerajahu sama näitajaga. · Seega ei saa vilisesilo sööta suures koguses kõrgetoodangulistele lehmadele, kuid see sobib hästi noor- ja nuumloomade söödaks. · Energiarikkad märgkontsentraadid on melass jms, proteiinirikkad vedelad tööstusjäätmed nagu õlleraba, praak, vadak jms · Söödalisandid · Söödalisanditeks on söötadele väikeses koguses lisatavad ained nagu karbamiid ja muud lämmastikku sisaldavad ühendid, makro- ja mikroelemendid, vitamiinide segud. · Ülevaade söötmisest · Söötmise all mõistetakse meetmete kompleksi, mille põhilisteks eesmärkideks on:
Loomade arv. Loomade arv ja loomakasvatussaaduste tootmine on taasiseseisvumise perioodil aasta-aastalt vähenenud, põhjuseks madalad kokkuostuhinnad, maailmaturul valitsev loomakasatuste ületootmine, suhteliselt suured impordimahud ning põllumajandusreformi järelmõjud. Loomade arvukuse veelgi enama vähenemise hoidsid ära riigi kaudu antud toetused SAPARDi programmi raames ning otsetoetuste maksmine mitmete põllukultuuride, piimalehmade, noor- ja nuumloomade, ammlehmade ning uttede-kitsede kaasvatajatele. Kuueteistkümne aastaga vähenes veiste arv 3.2 korda. Karjade likvideerimine ebasoodsate tootmistingimuste tõttu peatus 2003.aasta lõpuks, alles on jäänud tugevamad ning konkurentsivõimelisemad tootjad. Lähiaastatel ei oodata lehmade arvukuses enam märkimisväärset langust, pigem võib eeldada mõningast tõusu, sest 2004.aastal ostsid
annaabi.ee 
