Üleujutuses jättis endast maha viljaka mudakihi, kuhu sai seemneid külvata ja toitu kasvama panna. Kui taheti aga mitmekesisemat toidulauda, enamasti siiski ainult ülemkihi inimesed, sai niilusel ka kala püüda. Kala on liha kõrval natuke parem, sest liha ei saa egiptuse kuumas kliimas eriti säilitada. Niilus oli ka väga kasulik side pidamiseks. Niilus on olnud egiptuses alati peamine ühendustee, seda mööda peeti sidet nuubiaga. Kuna egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldunud, tuli niilus oma olemasoluga ja side pidamise võimalusena vägagi kasuks. Tänu egiptuse eraldatusele on võimalik, et ka riik sai rahulikumalt kujuneda ja areneda. Kõrbetest ümbritsetuna oli raskem vallutajatel sisse rännata ja rahu segada. Ma arvan, et võib öelda küll, et egiptus eksisteerib paljultki tänu niilusele. Poleks niilust, ei teaks me pooltki nii palju egiptusest, kui me tänapäeval teame.
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Egiptus asub Niiluse kesk - ja alamjooksul ning jaguneb Alam - ja Ülem - Egiptuseks. Muistne Egiptus jaguneb kolmeks suureks periodiks: Vana riik (u. 2650 - 2130 a. eKr), Keskmine riik (u. 1950 - 1650 a. eKr) ja Uus riik (u. 1550 - 1075 a. eKr). Vaarao - piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. Niilus - peamine ühendustee Egiptuses. Seda mööda peeti sidet ka Nuubiaga. Milline siis on muistse Egiptuse panus maailma ajalukku? Talupoegadel oli raske elu. Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine.
OSIRIS- egiptuse mütoloogias allmaa ja ülestõusnute jumal APIS- egiptuse mütoloogias viljakuse-, jõu,- ja uuestisünnijumal AMON RA- Uue riigi ajal peajumal 2. Vasta küsimustele: 2.1.Milline oli Egiptuse tsivilisatsiooni asendist ja looduslikest tingimustest tulenev eripära? Nii idast kui ka läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad.Peamine ühendustee on Egiptuses alati olnud Niiluse jõgi.Seda mööda peeti sidet ka Nuubiaga. Aasiasse pääses meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete.Niimoodi kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast eraldatud.Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse ja selle korrapärastele üleujutustele.Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest.Kuid samas see pidurdas suhtlemist välismaaga.Seega tingisid looduserütm ja maa geograafiline eraldatus
kr -332 e.kr Muistne Egip. asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul, viljakas Niiluse org oli sobiv põlluharimiseks. Elu sõltus üleujutustest, mis tõid põldudele viljakat muda ja elustavat vett. Piirkond oli rikas ka ehitusmaterjalide ja teiste loodusvarade poolest (liiva-, lubjakivi, graniit, tulekivid). Orus kasvas peale pilliroo ja palmide ka akatseid ja viigipuid. Neid puid kasutati lottide ehitamiseks. Polnud avamere sõitjad. leidus metalle, vaske nt. Võideldi Nuubiaga kulla pärast. Umbes 3000 e.kr vallutas lõunariigi valitseja põhja osa -> tekkis ühtne Egiptuse riik. Hiljem, selliseid ühendriike enam polnud. Kujunes välja usund ja sellel rajanev ideoloogia. Väga populaarne oli Osirise kultus. Jumalaid oli palju. Uskusid hauatagusesse ellu. Igal inimesel oli kaitsevaim Ka. Kale tuligi luua elutingimuse, mis hauas olid. Kultusega seoses oli suur tähtsus preesterkonnal nagu ka surnutekultusega. See vajutas pitseri kogu Egiptuse kunstile.
ümbritseva kaose, barbarite, eest. Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks: Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis. Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega (Palestiina) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt). Keskmine riik : 2040 – 1730. Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia. Peajumalaks kujunes Amon-Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga. Uus riik: 1562 – 1085. Tsentraliseeritud, toetus sõjaväele, ametnikele, preestritele. Pealinn Teeba Thutmosis I – III, Amenhotep II – III. Uue riigi ajal hakkas Egiptus tihedamalt läbikäima ülejäänud maailmaga
Kärestikest lõuna poole jääv ala kandis vana-ajal Nuubia nime. Erinevalt avarast ja vanal ajal ka soisest Deltast kulgeb Ülem-Egiptus kaunis kitsa (keskmiselt 20 km laiuse) jõeoruna kahel pool kõrguvate järskude kaljuseinte vahel. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad. Peamine ühendustee on Egiptuses alati olnud Niiluse jõgi. Seda mööda peeti sidet ka lõunapoolse Nuubiaga. Aasiasse pääses mööda Vahemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Niimoodi kõrbetest piiratuna oli Egiptus kogu vana-aja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niilusele ja tema korrapärastele üleujutustele. Neid põhjustavad regulaarsed vihmaperioodid ja lume sulamine Niiluse ülemjooksu alal. Sealt alguse saav tulvavesi jõuab Egiptusess iga aasta juulis ja augustis
Neil mälestusmärkidel on näha kariloomade äraajamist, kaela seotud ohelikke pidi veetavate vangide voore, jõel ja kaldal toimuvad lahinguid. Neid lahinguid peetakse väga primitiivse relvaga: kiviotsikuga nuiadega, tulekivist nugadega; vibu ja nooli kasutati ainult jahil. Võitlus nomoste vahel toimus kariloomade, orjade ja muude neil nomoseil kasutada olevate väärtuste anastamiseks. Näiteks, kulla pärast, mida Egiptuses oli suurel hulgal tema tihedate sidemete tõttu Nuubiaga. Sõdade tulemusena alistasid tugevamad nomosed endile nõrgemad. See soodustas nomoste ühendamist. Nomosed ühendatakse peamiselt sõdade teel; mitme nomoste koondis haarab lõpuks enda kätte hegemoonia naabernomoste üle. Sel moel ühendati järk-järgult vallutamise, aga osalt ka rahulikul teel Egiptuse nomosed mitmeks suureks üksuseks. See oli arvatavasti neljanda aastatuhande esimesel pool. Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine.
korrastatud Egiptuse kaitsmist ümbritseva kaose, barbarite, eest. Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks: Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis. Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega (Palestiina) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt). Keskmine riik : 2040 – 1730. Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia. Peajumalaks kujunes Amon-Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga. Uus riik: 1562 – 1085. Tsentraliseeritud, toetus sõjaväele, ametnikele, preestritele. Pealinn Teeba Thutmosis I – III, Amenhotep II – III. Uue riigi ajal hakkas Egiptus tihedamalt läbikäima ülejäänud maailmaga. Periooditi kehtestati Egiptuse ülemvõim
annaabi.ee 
