Sügisball Küünlakuu päike Kuus päeva paastusin ja müüsin Hanged, sügavad hanged kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty.
kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Valge ristik On liblikõieline taim, mis sobib hästi loomasöödaks Valget ristikut kasvatatakse peamiselt kultuurtaimena Maikelluke Maikelluke on ilusate
Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise eest kaitsta. Aasrebasesaba Aasrebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aasrebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Aasseahernes Aasseahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Harilik härghein
olgu õhuke. Tavalisele põllumullale lilleniitu rajada ei saa, sest muld on liiga toitaineterikas. Mulla ettevalmistamisel ei pea pind oleme nii tasane kui kultuurmuru rajamisel. Kolmas lillemuru tüüp leiab rakendust siis, kui tahetakse elustada meie põllumajandusmaastikust kadunud kesa ja sööti. Talu kehvema mullaga põllutükkidele enamasti karjatati, ja seal kujunes omapärane elustik ning suhteliselt liigirikkas rohustu. Söötide või nurmede taasrajamiseks soovitatakse seemnesegusse võtta umbes 2/3 kõrreliste (harilik kastehein, punane aruhein, lamba-aruhein) ja 1/3 mitmeseguste põllulillede seemet. Kõikide lillemurude hooldamine on äärmiselt lihtne ja siseneb vaid niitmises. Väetamist ja kastmist selline kooslus üldjuhul ei vaja- seega on hooldamine üsna ofav, võrreldes kultuurmuru hooldamisega. Kokkuvõte Kokkuvõteks võib öelda, et rohttaimekooslustel ei ole puhkemaastikus sugugi viimane koht
(Kruus 1995 : 562) 6. Sügisball Küünlakuu päike Kuus päeva paastusin ja müüsin Hanged, sügavad hanged kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty.
KOHAD: • Vestfaal, Saksamaa • Põllu 2 vagu – lumi • Waldberghoff-trarbkdikdorff – lähim linn • Holland – liikus sinna • Laev Lissaboni – torm, kõigub, oimetud/kisendavad reisijad, purjed lõhki, mastid murtud, laev lekkis, laev uppus. • Lissabon – maavärin, veest purustavad laine, leegi- ja tuhakeerised, linn hävines, majad varisesid kokku, järg päev kosusid + ülejärg töötasid • Üksildane maja Portugalis – üle nurmede, 1/4 miili, kanapeele istuma, kullatud kamber, salatrepp • Cadizi – vanaeit, C ja Cu pidid sinna sõitma hobustega • Avacena linn, Sierra, Morena mäed – trahteris, olid 30 miili sõitnud hobustega • Badajozis võõrastemaja – varastati Cu pistoolid munga poolt • Sõitsid läbi Lucena, Chillase, Lebrixa -> jõudsid Cadizi – varustati laevastikku • San-Sacramento – paraguai jesuiidid
Sellest nähtusest on sõltuvad nii taimed, loomad kui ka inimene. Eristatakse pika-ja lühipäeva taimi, selle alusel kui pikk on periood selleks, et taim hakkaks õitsema ja viljuma. Kartul on pikapäeva taim, sest Ta vajab pikka valgustus perioodi. Ta õitseb suvel ja kartuli viljaks on kartuli taoline mari. Valgus jõudluse järgi eristatakse esiteks varjulembelised(alus metsa taimestik), varju taluvad(pool varju taimed), valguslembelised(nurmede ja aasade taimed). Temperatuuri tundlikuse ja nõudluse alusel jaotatakse organismid kõigusoojasteks. Esimesi on rohkem, sest püsisoojased ainult imetajad, linnud ja inimesed. Kõigu soojaste organismide temperatuur järgib keskonna temperatuurile. ÖKOLOOGILISE TEHRUI TOIME JA ÖKO AMPLITUUT Selle toime võib olla elutegevust piirav või soodustav. Taluvusvahemiku nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Eristatakse alumist ja ülemist talubuspiiri: nt. uurimine
puhul on looduslikest vaatamisväärsustest kirjeldatud merd ning Kadri- oru parki (Ma-rahwa… 1857), siis hilisemates tekstides kohtame juba pikemaid looduskirjeldusi. Loos "Narva käük" (Maa-rahwa… 1858) esit- letakse üksikasjaliselt teekonda Tartust Narva, koos kõigi läbitavate asulate lühida iseloomustamise ning maamärkide kirjeldamisega. Lisaks viidatakse ka põllumajanduslikust aspektist olulistele nähtustele, nagu näiteks nurmede kraavitamine liigvee vastu, mida seda teed rändav talumees tähele võinuks panna. Looduskirjeldused kannavad utilitaarse vaate pitserit. Maakotus nakap siist maalt eembale iks waesembas nink igawambas saa- ma. Tee lät suurt sood mööda edesi, kun muud ei olle nätä, kui ärasam- melduid näljatsid pedajakeisi, mes waiwalt ennege siin kaswawa. Ede- Eesti looduskirjanduse lugu 249
niisugune tuul." Ja alles nagu esimest korda elus mõistis ta õieti, kuidas oli jõgi kevadeti paistnud Vargamäele läbi ja üle sookaskede juba siis, kui nad olid alles raagus, ja ka siis veel, kui lõkendas juba hele rohelisus. Kogu veekangas oli olnud üldine sära ja sätendus, verstade tagantki kustusid silmad seda vaadates. Nagu oleks päike ise maha tulnud ja kõndinud Vargamäe jõel, mis keerleb soode ja rabade, nurmede ja metsade keskel ja läheb ikka edasi, aina edasi kõigest läbi, kas või ilma otsani. Ainult merest ei pääse Vargamäe jõgi ka kevadel läbi, merest mitte, nii et kui meri ette juhtub, siis ta enam edasi ei lähe, siis mitte. Jah, ainult kevadeti on taevas nii armuline, et saadab päikese kõndima Vargamäe jõele, nii et vargamäelased näeksid ja tunneksid, ka neid pole taevas päris vaeslasteks jätnud. Aga Indrek seda ei teadnud, alles nüüd hakkas ta sellest nagu aru saama
annaabi.ee 
