maksimaalset hälvet nim amplituudSumbuvustegur?Sumbuvuse Ringsagedus, e.nurksagedus tegur on aja pöördväärtus ,mille vältel amplituud kahaneb e=2,72 sumbuva võnumise korral?(millest sõltub?) , - sumbuvuse tegur. kordaSfääriline laine?Sfääriliseks laineks nimetatakse lainet mille Märgataval sumbuvusel keha võngub väiksema nurksagedusega kui levimisel ei esine võnkumisenergia kadu. See kehtib homogeenses on 0 keskkonnas. Seisev laine?Sellist lainet kus paisudes toimub võnkumine maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas
m= Kiirusega v liikuva keha mass on v2 1- c2 6) Harmoonilise võnkumise faasi muutumise periood? Harmoonilise võnkumise faasi muutumise perioodiks on 2. 7) Ringsagedus, e.nurksagedus sumbuva võnumise korral?(millest sõltub?) = 0 - 2 , - sumbuvuse tegur. Märgataval sumbuvusel keha võngub väiksema 2 nurksagedusega kui on 0 8) Seisev laine? Sellist lainet kus paisudes toimub võnkumine maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas. Ka igas muusikariistas tekib seisva laine seisund ,kui see heliseb XXX 1) Mis kirjeldab keha inertsust pöörleval liikumisel?
koormusvoolust I juhul, kui pöörlemiskiirus n = const ja ergutusvool I e = const . Väliskarakteristikult määratakse generaatori nimipinge muutus, milleks loetakse generaatori klemmipinge muutust, kui koormusvool muutub nimikoormusvoolust I nom nullini. Tavaliselt väljendatakse pingemuutus protsentides nimipingest: 1 Praktikas sageli kasutatav pöörlemiskiirus n (pööret minutis e 1/min) on seotud pöörlemissageduse n (Hz) ja nurksagedusega w (rad/s) järgmiselt: n = 60n = 60 w / 2p . 8 U 0 - U nom dU = × 100 % , (5) U nom kus U 0 on koormusvoolule I = 0 vastav klemmipinge. 3
orientatsioonide arvu välises staatilises magentväljas. 29.Kuidas tekib magnetmomendi pretsessioon? Kui tuum on asetatud välisesse magnetvälja B0 ja raadiosagedusliku välja B1, siis magnetmoment kaldub kõrvale teatud nurga all ja pretsesseerub ehk pöörleb ümber välise välja kihi B0. 30. Resonantsi tingimus TMR-s Raadiosageduslik väli B1 võib industeerida üleminekuid energiavoode vahel, kui tema sagedus v1 võrdub pretsessiooni nurksagedusega ehk Larmori sagedusega v0. Üleminekul madalamalt energiavoolt kõrgemale toimub energia neeldumine ja saab olla registreeritud. 31.TMR-i seadme skeem 32. Impulss TMR põhimõte Anda korraga kõigile uuritavatele lainetetekitajatele?????????? Tuuma spinnid püüdlevad tagasi tasakaalu olekusse ja kiirgavad saadud üleliigse energia raadiokiirguse kujul. 33. Keemilise nihe olemus Elektroonide liikumine tuuma ümber moodustab lokaalse magnetvälja. See
3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisvOnke tagasilShteseisu. Vahelduvsuurusesagedus f - vOngetearv Uhesekundivdltel: . l : =lurl "f T Vastavaltnurksageduse m6iste: at-2nf-+,
3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisvOnke tagasilShteseisu. Vahelduvsuurusesagedus f - vOngetearv Uhesekundivdltel: . l : =lurl "f T Vastavaltnurksageduse m6iste: at-2nf-+,
tähenduses hetkväärtus. Asendis OF (90° ehk /2) on hetkväärtus maksimaalne ehk amplituudväärtus, ning hakkab sealt edasi langema, jõudes poolpöördega asendis OH (180° ehk ) jälle tagasi nulliks. Edasi muutub hetkväärtus negatiivseks, saavutab amplituudväärtuse siis kui nurk on 270° ehk 3/2 ja jõuab tagasi nulli täispöörde ehk perioodi (360° ehk 2) möödudes. Edasi kõik kordub. Kui võrgusagedus on 50 hertsi, teeb pingevektor nurksagedusega = 2f = 50 pööret sekundis. Täisnurkses kolmnurgas OAB kujutab vertikaallõik AB (ja tema projektsioon sinusoidil ab) pinge hetkväärtust u =U m sin = U m sin t. Periood 0 T/12 T/6 T/4 T/3 5T/12 T/2 7T/12 2T/3 3T/4 5T/6 11T/12 T Nurk kraadides 0° 30° 60° 90° 120° 150° 180° 210° 240° 270° 300° 330° 360°
puistevoogude 1 = L1I1 ja 2 = L2I2 tõttu. 168 Vektor U1 esitab kolme elektrilist suurust: pingelangu I1R1 staatori aktiivtakistusel R1, endainduktsiooni elektromotoorjõudu s1, mida sageli nimetatakse transformatoorseks elektromotoorjõuks, ja vastuelektromotoorjõudu E1. Sarnaselt eelnevaga kirjeldatakse mootorites rootori pinget U2. Püsitalitluse korral pöörlevad staatori ja rootori ruumivektorid kindla nurksagedusega. Siirdetalitluste vältel muutuvad nende amplituudid ja nihkenurgad ajas. Mootori momenti võib käsitleda (valem 5.3) kui voolude I2, I1, aheldusvoogude 12, 2 ja koormusnurga poolt tekitatud lõpp-produkti. Seega sõltub moment kolme aheldusvoo ja voolu amplituudidest ning faasinurkadest. Need on staatori aheldusvoog, rootori aheldusvoog, õhupilu kasulik aheldusvoog, staatori vool, rootori vool ja õhupilu magneetimisvool. Momendi juhtimiseks magnetvoo abil on võimalikud kolm meetodit
teeb signaal ühe täisvõnke, mis vastab siinusvektori poolt läbitud 360 nurgakraadile ehk 2 radiaanile. Perioodi pöördväärtust f=1/T nimetatakse sageduseks. Sagedus näitab mitu täisvõnget sekundis siinussignaal jõuab teha. Suurust = 2f = 2/T nimetatakse siinussignaali nurksageduseks (rad/s). Siinussignaali iseloomustatakse: 1. amplituudiga xm, mis vastab siinuslõigu pikkusele 2. nurksagedusega 3. signaali faasiga vaatlusperioodi alghetkel Nende kolme sõltumatu suuruse teadmine võimaldab mistahes ajahetkel t leida siinuseliselt muutuva signaali hetkväärtuse xs(t). xs(t) = xmsin(t+) Kui kõigi uurimisele kuuluvate elementide sisendsignaali muuta ühesuguse, kokkulepitud seaduspärasuse järgi, siis saame võrrelda nende elementide väljundsignaale siirdeprotsessi jooksul s.t. ajavahemikul t 0 kuni t. Väljundsignaali
tähenduses hetkväärtus. Asendis OF (90° ehk /2) on hetkväärtus maksimaalne ehk amplituudväärtus, ning hakkab sealt edasi langema, jõudes poolpöördega asendis OH (180° ehk ) jälle tagasi nulliks. Edasi muutub hetkväärtus negatiivseks, saavutab amplituudväärtuse siis kui nurk on 270° ehk 3/2 ja jõuab tagasi nulli täispöörde ehk perioodi (360° ehk 2) möödudes. Edasi kõik kordub. Kui võrgusagedus on 50 hertsi, teeb pingevektor nurksagedusega = 2f = 50 pööret sekundis. Täisnurkses kolmnurgas OAB kujutab vertikaallõik AB (ja tema projektsioon sinusoidil ab) pinge hetkväärtust u =U m sin = U m sin t. Periood 0 T/12 T/6 T/4 T/3 5T/12 T/2 7T/12 2T/3 3T/4 5T/6 11T/12 T Nurk kraadides 0° 30° 60° 90° 120° 150° 180° 210° 240° 270° 300° 330° 360°
annaabi.ee 
