Selleks, et paremini hinnata võnkelüli tööd, tuleb sisse tuua mõningad uued suurused. Meile on tuttav järgmine ülekandefunktsioon: (1) Kus tehes järgmised asendused: Kus 0 on objekti karaktelistlik ehk sumbumatu võnkumise nurksagedus Kus -sumbumiskonstant On võimalik avaldada võrrand (1) järgmisel kujul: Samuti on võimalik avaldada sumbumiskonstandi ja karakteristliku nurksageduse kaudu teisi süsteemi iseloomustavaid suuruseid kus s sumbuva võnkumise nurksagedus kus T sumbuva võnkumise periood kus sumbumistegur. 2) siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1, T1 = 2 ja T2 = 0,1; PT2-lüli K=1, T1=2 ja T2=0,1. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 3)siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1, T1 = 0,5 ja T2 = 3; PT2-lüli K=1, T1=0,5 ja T2=3. a) hüppekaja, b) Bode diagramm
egelikul ühiku uu u ! Joonkiirus Kiirenduse leiame valemi abil = 3,4 * m/ 5. Võnkumine. 26. Ul heli p k u b gedu MHz Kui k u ke b ük võnge? b Kui uu on ringsagedus? Lahendus: Sagedus a) Võnkepe iood = (sest 1Hz = b) Ringsagedus ehk nurksageduse leiame valemi abil 2 * 3,14 * 4,2* rad/s 27. Võnke mpli uud on m võnkumi e gedu Hz Ki ju d võnkuv punk i liikumi võ nd x f Leid f j hälve pä he ke mil lgf i võib luged nullik Kui pik j möödude on hälve m? Lahendus: Võnke mpli uud = 10cm = 0,1 m ja sagedus Hz = 0,5 A vu me välj nu k gedu e rad/s a) Kui t=1,5 s ja algfaas φ
· - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga. · Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Kui keskkonnaosakesed võnguvad risti laine liikumissuunaga, nimetatakse lainetust
· - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga. · Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Kui keskkonnaosakesed võnguvad risti laine liikumissuunaga, nimetatakse lainetust
Neile suurustele lisandub veel hälve, mis näitab pendlikeha kaugust tasakaaluasendist. Hälbe suurus on määratud faasiga. Maksimaalset hälvet (suurimat kaugust tasakaaluasendist) nimetatakse amplituudiks. Kui võnkumiste amplituud ei muutu, siis öeldakse, et võnkumised ei sumbu. Faasi mõiste on füüsikas üks raskemini omandatavaid mõisteid. Ja sellel on vähemalt kaks põhjust. Esiteks ei saa faasi otseselt mõõta nagu amplituudi või hälvet. Seda tuleb arvutada, näiteks nurksageduse ja aja järgi ( t). Faas on harmoonilise funktsiooni (siinus- või koosinusfunktsiooni) argument ja seda mõõdetakse radiaanides. Vaatleme ainult elastsuslaineid, mis on tingitud elastsusjõudude üleandmisest gaasis, vedelikus või sellel pinnal ning tahkes aines. Laine on võnkumise levimine. Võnkumised saavad levida kahel erineval viisl. Ühel juhul võnguvad osakesed risti laine levimise suunaga. Siis on tegemist ristlainega. Teisel juhul võnguvad osakesed piki laine levimse suunda
nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k. Valguse rühmakiirus (grupikiirus) vr on kiirus, millega levib rühm kõige intensiivsemaid laineid laine- paketi keskkohas. Rühmakiirusega liigub footon kui osake (levib valguse energia). Rühmakiirus on leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk . Dispersiooniseos on osakese-mudelis objekti energia E sõltuvus tema impulsist p. Lainemudelis on see aga laine nurksageduse sõltuvus lainearvust k. Kuna E = ja p = k siis väljendub dispersiooniseo- ses selgesti dualismiprintsiip (osakese- ja lainemudeli põhimõtteline samaväärsus). Dispersiooniseose tuletis määrab objekti kiiruse v. Kvantmehaanika (QM) on õpetus mikroobjektide liikumisest. Kvantmehaanika arvestab, et: 1) aineosakestel on laineomadused (osake käitub de Broglie lainena, millel = h/p) ja
nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k. Valguse rühmakiirus (grupikiirus) vr on kiirus, millega levib rühm kõige intensiivsemaid laineid lainepaketi keskkohas. Rühmakiirusega liigub footon kui osake (levib valguse energia). Rühmakiirus on leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk . Dispersiooniseos on osakese-mudelis objekti energia E sõltuvus tema impulsist p. Lainemudelis on see aga laine nurksageduse sõltuvus lainearvust k. Kuna E = ja p = k siis väljendub dispersiooniseo- ses selgesti dualismiprintsiip (osakese- ja lainemudeli põhimõtteline samaväärsus). Dispersiooniseose tuletis määrab objekti kiiruse v. Kvantmehaanika (QM Quantum Mechanics) on õpetus mikroobjektide liikumisest, mis toimub ühevõrra nii osakese kui laine liikumisena. Kvantmehaanika arvestab, et:
võib integraali asendada keskväärtusega, mis erineb tegelikust vaid poole detsibelli võrra. Huvitav on märkida, et astronoomide kasutatav tähesuuruste skaala on üsna sarnane akustilisele. Kui võtta aluseks kindlasse (silma või valgusfiltri abil määratud) sageduspiirkonda jääv energiavoog, on tähesuurus määratud valemiga: Konstant on määratud mõõteriistaga, funktsioon on aga meile juba tuttav silma (või filtri) tunnuskõver - seekord mitte lainepikkuse vaid nurksageduse järgi. "Keskmise inimese" aistinguid hindavaid mõõtühikuid nimetatakse mõnikord biomeetrilisteks. Sellega rõhutatakse, et mõõdetakse mitte niivõrd nähtusi (heli, valgus) kui neid tajuvaid organisme (näiteks inimesi). Heli valjuse ühikuks on bell (B). Tavaliselt mõõdetakse valjust detsibellides. Valjuse skaala on logaritmiline: mõõtühik käib mitte energiavoo, vaid selle logaritmi kohta.
nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k. Valguse rühmakiirus (grupikiirus) vr on kiirus, millega levib rühm kõige intensiivsemaid laineid laine- paketi keskkohas. Rühmakiirusega liigub footon kui osake (levib valguse energia). Rühmakiirus on leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk . Dispersiooniseos on osakese-mudelis objekti energia E sõltuvus tema impulsist p. Lainemudelis on see aga laine nurksageduse sõltuvus lainearvust k. Kuna E = ja p = k siis väljendub dispersiooniseo- ses selgesti dualismiprintsiip (osakese- ja lainemudeli põhimõtteline samaväärsus). Dispersiooniseose tuletis määrab objekti kiiruse v. Kvantmehaanika (QM Quantum Mechanics) on õpetus mikroobjektide liikumisest, mis toimub ühevõrra nii osakese kui laine liikumisena. Kvantmehaanika arvestab, et:
toodud alljärgnevas tabelis. Tähis Tähendus 1, f1 Toitepinge faas ja sagedus Staatori magnetvälja nurksagedus, mida sageli nimetatakse mootori 1 = s1 = 2f1 sünkroonkiiruseks 2, f2 Rootori elektromotoorjõu faas ja sagedus 2 = s2 = 2f2 Rootori pöörlemissagedus Rootori elektromotoorjõu faas ja sagedus staatori pingevektori nurksageduse 12, f12 suhtes 12 = s12 = 2f12 Rootori nurksagedus staatori pöörleva magnetvälja suhtes Vastavalt elektromehaanika seadustele on rootori magnetomotoorjõud alati määratud staatori magnetomotoorjõu poolt ja seetõttu kehtivad valemid 1 = 2 + 12, (5.6) kus E1 E 1 = , 2 = 2
annaabi.ee 
