Miks mulle meeldib elada Eestis? Eesti on alati olnud väike riik, kus rahva hing ja süda vägagi suur. Olen elanud siin 21 aastat, selle ajaga juurdunud mu mõtetesse oma arvamus sellest tillukesest maalapikesest suurte hiiglaste vahel. Paljud rändavad aga välja, ning vaatavad põlgusega tagasi oma sünnimaale. Nende käitumises hoovab minu teadvusesse palju küsimusi. Esimeseks küsiksin minejatelt vaid miks? Vastust ootamata, jookseksin ruttu eemale, ilmselt kuuleksin sealt nurinaid raha pärast ja oigamist paha riigikorra tõttu. Eestis on minu arvates elada imeline. Esiteks, need maagilised neli aastaaega, mis jäävad hellitama ilmselt elu lõpuni. Tunda kevade taasärkamist, värskust. Haista suve sooje vooge ning imelisi kontraste. Tunnetada sügise raju äkilisust ,uinutavat vihmavalingut. Näha talve imelist valgust ka pimeduses, pehmet looduse puhkelolekut, mille peal silm vaikselt puhkab. Kõige selle koosmõjul oleme nii mitmekesised
Selle müüdi loojad on Noor Eesti. Kui Suits tegeles ennekõike Jaaguga, siis Tuglast huvitas Juhan Liiv. Noor Eesti arendab 10 a jooksul intensiivselt Eesti kultuurielu. Pärast I MS lõppu sellisel moel seda rühmitust enam ei eksisteeri. Küll aga jääb seda nime kandma üks kirjastus. Nad andsid välja ka esimese olümpiaraamatu. Ta tõstis raamatu kujunduse taset nt. 1905-1915 oli Noor Eesti aktiivne. Siis oldi suht positiivselt meelestatud. On märgata ka mitmesuguseid nurinaid, negatiivsed hääled. Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded. See oli omamoodi võitluse aeg, nad on arrogantsed ja süüdistati ülbuses. Vabariigiaeg-kirjandusest nõutakse küllaltki palju rahvuslikkust. Kui Eesti kirjandust tabab taas uus laine, siis Eesti kirjandus sinna konteksti eriti ei sobi. Nõukogude aeg- nende suhtumine kaheks: 50ndad- Stalinistlik- oldi täiesti eitaval seisukohal. Kogu selle liikumise ja kirjanduse kohta kasutati sõnu formalistlik ja dekadentlik
kirjanik. Selle müüdi loojad on Noor Eesti. Kui Suits tegeles ennekõike Jaaguga, siis Tuglast huvitas Juhan Liiv. Noor Eesti arendab 10 a jooksul intensiivselt Eesti kultuurielu. Pärast I MS lõppu sellisel moel seda rühmitust enam ei eksisteeri. Küll aga jääb seda nime kandma üks kirjastus. Nad andsid välja ka esimese olümpiaraamatu. Ta tõstis raamatu kujunduse taset nt. 1905-1915 oli Noor Eesti aktiivne. Siis oldi suht positiivselt meelestatud. On märgata ka mitmesuguseid nurinaid, negatiivsed hääled. Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded. See oli omamoodi võitluse aeg, nad on arrogantsed ja süüdistati ülbuses. Vabariigiaeg-kirjandusest nõutakse küllaltki palju rahvuslikkust. Kui Eesti kirjandust tabab taas uus laine, siis Eesti kirjandus sinna konteksti eriti ei sobi. Nõukogude aeg- nende suhtumine kaheks: 50ndad- Stalinistlik- oldi täiesti eitaval seisukohal. Kogu selle liikumise ja kirjanduse kohta kasutati sõnu formalistlik ja dekadentlik
(muu maksustamine on sunnitöö juhtum) leiame end riigist, kus pole haridus-, tervishoiu- ega transpordivõrku. 2. Seesmine vastuolu: Kui heaoluriik ei tohiks ümber jaotada rikkamate (maksudest) raha vaesematele,siis ei tohiks „minimaalne riik” sundida inimesi rahu ja sõjalise kaitse tagamiseks armeesse 3. Probleemid võimu ja vabadusega: Nozick eeldab, et ainus põhjus probleem, mis inimesi ebavõrduste juures häirib on kadedus. Kuid nurinaid võivad tekkida ka seepärast, et varakus annab ühiskonnas märkimisväärsemalt suurema võimu. Õigluse kontseptsioonid 1) Eesmärkide (lõppseisundi) põhised printsiibid : nt õiglane kui 1% rikkaid, vms. 2) Malli (skeemi) põhised printsiibid: nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele, vms. 3) Ajaloolised - sõltub hüvede jaotuse kujunemisest. - Nozick: Kõik on väärad, välja arvatud tema enda ajalooliste õiguste kontseptsioon
"Harald tegutseb" "Kirjutatud on ..." (1914, 1920. aastast teisest trükist alates pealkirjaga "Soo") Lutsu põnevaim lugu, "Kevadest" kui üldse kirjaniku vahetust kogemusest hoopis eraldiseisev, fantaasiale toetuv teemaarendus, autor põiminud realistliku ja romantilise stiililaadi. Suvitusromaanilik jutuveeretus põimub dramaatilise sündmustikuga, kerglased flirtimised teravate konfliktidega. Kahe ajastu ja stiili põimumine tekitab kriitikas kaasaja realismi vaadates mitmesuguseid nurinaid. 1920-ndatest pääle Lutsu teosed rohkem ka nõudlikumale kunstipublikule, teostes kadunud prassiv robustne lopsakus, asemel vaikne, tagasihoidik stiil, kurblik pooltoon. 1921. aastast pääle lõpetas apteekri ameti ja tegutses vabakirjanikuna Tartus. Lutsult ilmunud kokku 17 näidendit trükis. Aastast 1922, kui asutati Eesti Kirjanikkude Liit ja Luts liikmeks võeti, hakkas ta kutseliseks kirjanikuks, 1920-ndate keskel kujunes Luts "Postimehe" heaks püsiautoriks, Lutsule
2. Seesmine vastuolu: Kui heaoluriik ei tohiks ümber jaotada rikkamate (maksudest) raha vaesematele,siis ei tohiks ,,minimaalne riik" sundida inimesi rahu ja sõjalise kaitse tagamiseks armeesse (Wellmann 2002). Niisiis, libertarianism peaks seesmise vastuolu vältimiseks muutuma anarhismiks (ja see pole paljude arvetes hea valik) 3. Probleemid võimu ja vabadusega: Nozick eeldab, et ainus põhjus probleem, mis inimesi (vt Chamberlaini näide) ebavõrduste juures häirib on kadedus. Kuid nurinaid võivad tekkida ka seepärast, et varakus annab ühiskonnas märkimisväärsemalt suurema võimu: (i) parema juurdepääsu poliitilistele ametikohtade; enda vaadete suurema mõju; (ii) oma huvide parema rahuldamise ning (iii) kontrolli nende üle, kes pole nii varakad. (Cohen 1978) ,,Rousseau, Mill, Aristoteles ja Marx võiks kõik imestada miks Nozick ja teised libertaarid, kes nii innukalt kaitsevad indiviidi vabadust riigi sissetungi eest,
annaabi.ee 
