ümarristlõike normaalpinge ekstreemväärtused M N valemiga: = - min A W 8.2.3.1. Näide. Ekstsentriliselt koormatud nurgik Arvutada nurgiku kandevõime ehk koormuse F lubatav väärtus (Joon. 8.8)! Materjal: teras, [] = []Tõmme = []Surve = 160MPa; Lahenduskäik: · nurgiku vertikaalne osa (lõik BD) on ekstsentriliselt tõmmatud kõikides ristlõigetes mõjuvad sisejõud: M z = e y F = 40.5 10 -3 F 0.04 F (+ ) paindemomendid (ristlõike M y = e z F = 15 10 F = 0.015 F (+ )
Näiteks saab kasutada ka kruvikut, kangharki, pneumopikkusmõõturiga jt . Tünnilisust Tehakse kindlaks kui detaili ühe ja keskosa suurima ja vähima läbimõõdu vahet, või kui läbimõõtude vahet detaili vaadeldava pikkuse ulatuses. 28. Missuguste vahenditega määratakse mitteristseisu ja eritelgsust? Mitterööpsust saab kontrollida kontrollplaadil jalandile asetatud mõõtepeaga . Tavaliselt kontrollitakse mitteristseisu nurgiku ja lehtkaliibriga või mõõtepeaga, mis on üles seadut nurgiku järgi.Eritelgsusi kontrollitakse enamasti samaaegselt radikaalviskumisega . 29. Mispärast on tarvis kontrollkeermekaliibreid? Et teada mis keermed poldil on. Samuti peaks ka praagi nii üles leidma ? 30. Missuguseid töökaliibreid kasutatakse poldi- ja mutri keerme kontrollimisel? Meie kasutasime keermekammi & nihikut .
3). Seejärel tõmmatakse märkenõelaga joonlaua nulljaotise kohale kriips. Need märgid kantakse toorikule kahelt poolt ja ühendatakse siis sirgjoonega. Kui rööpjooni on võimalik tõmmata nurgikuga (joon. 4), siis tehakse ainult üks kriips, mis tunduvalt kiirendab märkimist. Joon. 3 Joon. 4 Ristjoonte märkimine Ristjooni on kõige lihtsam konstrueerida nurgiku abil (joon. 5). Ristjoonte tõmbamisel nurgiku abil lähtudes tooriku servadest, toimub nii nagu joonisel näidatud. Joon. 5 Plekkdetailide laialt kasutatav ühendusviis on neetimine. Neetimisel seatakse ühendatavad detailid teineteise peale ja pannakse neist läbi silindriline metallvarb - neet. Neetliiteid kasutatakse laeva-, lennuki- ja aparaaditööstuses. Neete liigitatakse mõõtmete, materjali, pea ja varva kuju järgi.
5.Võimaluse korral paigaldage lauad uste juures nii, et uksepakk kataks liitekohad.Põrand peab naaberruumi põranda suhtes liikuda saama.Kui põrandad ei ole samas tasapinnas , tõstetakse uksepakku madalama ruumi poolelt liistude abil. Ilma uksepakuta avades kasutatakse laudade liitekoha katmiseks puidust või mettalist katteliiste. 6.Toruavad laua otstesse tehakse nii , et sobitatav laud asetatakse viimasena paigaldatud laua peale , torude kõrvale.Nurgiku ja mõõdulinduga märgitakse torude asendid ja läbimõõdud. 7.Ava tehakse puuriga,mille läbimõõt on 5-10mm toru läbimõõdust suurem. 8.Seejärel lõigatakse sobitatav laud mööda ava keskjoont läbi ja pannakse kohale. 9.Tagatükk laua otsast liimitakse torude taha , kasutades seinda poolt paigalduskiilu. 10.Laudade pikemale küljele toruavade tegemiseks pannakse sobitatav laud õiges asendis naaberlaua peale.Laua serva ja toru kaugus mõõdetakse ning märgitakse sõbitatavale lauale
haaratsite ja tugede abil. Seejuures peab kinnituspolt asetsema toorikule võimalikult lähedal ja haaratsite otsa alla asetatud toe kõrgus olema võrdne kinnitatava tooriku kõrgusega. Eriti mugavad on kasutada kaarekujulised haaratsid, mille juures tuge ei ole vaja. Suuregabariidilise tooriku kinnitamiseks töölauale vertikaalasendis kasutatakse kinnitusnurgikut. See kinnitatakse esmalt kinnituspoltidega töölaua külge ja seejärel toorik nurgiku külge. Silindrilised detailid kinnitatakse freespingi töölauale prismade abil. Seejuures on soovitav kasutada kõverjoonelisi haaratseid, kuna sirge haaratsi kokkupuutepind toorikuga on liiga väike. Enne freesimise alustamist lähendatakse toorik kõiki kolme ettenihet kasutades freesile veendumaks, et freesi poolt moodustatav lõikepind ühtib toorikule tõmmatud märkejoonega. Seejärel nihutatakse toorik freesi alt välja ja antakse sobiva ettenihkega vajalik lõikesügavus.
Karastamise sisepingetest tekkinud kõverused likvideeritakse samuti õgvendusega. Olenevalt õgvenduse iseloomust kasutatakse mitmesuguseid vasaraid. Detailide ja tööriistade õgvendamiseks, millel ei tohi olla vasara löögijälgi, kasutatakse pehmeid vasaraid (vasest, pliist). Joonisel 89 on toodud karastatud detailide õgvendamise näiteid. Karastatud toodete õgvendamise (rihtimise) näited: a karastatud latt (1, 2, 3 löökide järjekord); b nurgiku õgvendamine (viirutusega on näidatud löögikohad) joon. 89 2.5.3. Metalli painutamine. Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud (joon
1877 Thomas Alva Edison leiutab fonograafi. 1879 George Gabriel Stokes avastab, et keha kiirgusvõimsus on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 1879 14. märtsil sünnib Albert Einstein. 1880 John Milne leiutab seismograafi. 1882 Stewart oletab, et on olemas ionosfäär. 1882 Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil. 1883 Hiram Maxim leiutab kuulipilduja. 1885 William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo. 1886 Eugen Goldstein näitab positiivselt laetud kiirte olemasolu katoodkiirte torus. 1886 Ernst Mach arvab, et kogu mateeria on vaid aisting. 1887 Michelson ja Morley ei suuda interferomeetri abil näidata maa liikumist läbi eetri. 1887 Heinrich Hertz avastab elektromagnetlained. 1888 Hetrtz avastab fotoefekti.
annaabi.ee 
