projekteeritust. Postide vertikaalsuse kontrolli saab teostada elektrontahhümeetriga. Ühtlase jämedusega posti ülemiste nurkade koordinaadid peaksid vertikaalsuse korral olema samad. Mõõtes ühe serva alumise nurga koordinaadid ja sama serva ülemse nurga koordinaadid, siis saame neid omavahel võrrelda ja hinnata kui palju oleks tarvilik posti asendit muuta. Ülemist nurka saab kontrollida ka kui panna instrument alumist nurgapunkti maha märkima, kuid prisma on ülemisel nurgal. Sel moel näitab instrument kohe suuna kuhu poole posti oleks vaja kallutada.
Lisapunkt tõstab orienteerimise täpsust ning aitab teha kindlaks ega mõni punktidest ei ole vahepeal kõrvaliste tegurite poolt kahjustada saanud ning liikunud. Vundamendikaevik on otstarbekas märkida märtarade abil. Nagu eespool mainitud, siis digitaalsed projektfailid võimaldavad elektrontahhümeetri väliarvutisse vajalikud koordinaadid sisse tuua või terve projektjoonis tervikuna. Kaeviku märkimisel tuleks kasutada joonele märkimist hoone kahe nurgapunkti abil. Märktarad tuleks pagaldada mullatööde pirkonnast kaugemale, et need kahjustada ei saaks ning märktaradele märgitakse punktid, mis jäävad hoone nurgapunktidega ühele joonele. Kui kõik kaeviku küljed on niimoodi taradele märgitud, siis märgitud punktid nt märknööriga ühendades saame nende lõikumiskohtadesse kaeviku nurgad. Niimoodi on igal ajal võimalik kontrollida kaevetööde õigsust. Lihtsalt maapinnale kaeviku nurgapunktide märkimine
Arvutuste tegemiseks valitakse sobilik pöörderaadius. Trass jaotatakse plaanil ühesuguse pikkusega lõikudeks- enamasti on selleks 100 m. Piketeerimist aslutatakse trassi algusest, mis on nö null-pikett. Piketid paigutatakse mööda sirget kuni trassi esimese nurgapunktini (N), mis tähistatakse plusspiketina. Järgnevalt oleks tarvilik määrata kõvera alguspunkt KA. Et kaare alguse piketi väärtus on juba eelnevalt arvutustest teada, siis saame selle tegelikult juba enne nurgapunkti maha märkida. Teiseks võimaluseks oleks nurgapunktist mööda sirget tangenslõigu võrra tagasi liikuda. Nurgapunktis mööda sirget tangenslõigu võrra edasi liikudes leiame aga kõvera lõpp- punkti KL. Kõvera lõpust liigutakse pikettide märkimisega mööda sirget kuni järgmise nurgapunktini, kus tuleb jällegi märkida kõvera algus ja lõpp. Põhipikettide vahele paigutatakse vastavalt vajadusele plusspiketid (reljeefi muutumise kohtades, trassiga ristuvad kraavid või teed).
numbri järel. Kuni mõõtkavani 1:5000 tähistab kaks esimest numbrit 1:200 000 kaardi nomenklatuuri. 1:50 000 ja väiksema mõõtkavaga kaardilehtede puhul kahe esimese numbri järel punkti ei tarvitata. 1:5000 kaardileht on saadud 1:10 000 kaardilehe neljaks jagamisel ja 1:2000 kaardileht on saadud 1:10 000 kaardilehe jagamisel kahekümneviieks. 1:2000 mõõtkavaga kaardi1ehtede nomenklatuuris on kasutatud kaardilehe alumise, vasaku nurgapunkti koordinaate, kusjuures x koordinaadil jäetakse number 6 eest ära. Mõõtkavas 1:1000 kaardileht saadakse 1:2000 kaardilehe neljaks jagamisel (A,B,C,D). 1:1000 kaardilehe neljaks jagamisel saab kaardilehe mõõtkavaga 1:500. Numbrite ja tähtede suurenemise järjekord on vasakult paremale ja alt üles (Jürgenson, 1995). Joonis 1. Eesti põhikaardi lehtede nomenklatuur. 5 Joonis 2
on: Wz 2.1 10 -6 Priit Põdra, 2004 131 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS · kuna kolme samasihilise normaalpinge resultant igas ristlõike punktis võrdub nende pingete algebralise summaga, tuleb suurim tõmbepinge väärtus ristlõike nurgapunkti O1 ning suurim survepinge väärtus nurgapunkti O2: max = O1 = N + My max + Mz max = (4 + 71 + 19) 10 3 F = 94 10 3 F ;
Järelikult sellistel pinnastel sõltub purunemine peapingete vahest. Purunemine koostisosade suurusele: 1)kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25%, pinge määramiseks, asendades summeerimise integreerimisega. tekib pinnal, kus nihkepinge on maksimaalne. See pind on peapingete 2)jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50%, 3)keskliiv osakesi > 0,25 mm Ristküliku nurgapunkti all pingete leidmiseks tuleb koordinaadistiku pindadest pööratud 45°. rohkem kui 50%, 4)peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75%, 5)tolmliiv algpunkt asetada sellesse punkti ja integreerida üle pinna. Üldjuhul, kui mõlemad tugevusparameetrid on 0-st erinevad, on osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 %
Poisson'i tegur (sekundaarsest konsolidatsioonist) põhjustatud keerukates tingimustes f tegur, mis sõltub vundamendi külgede suhtest, vajum s2, mis toimub aeglaselt pärast 17. Milline on geotehnilise uuringu maht punkti asukohast ja vundamendi jäikusest filtratsioonkonsolideerumise lõppemist. (punktide vahekaugus, sügavus)? Nurgapunkti vajum on 2 korda väiksem 10. Mis on algvajum? Toimub kujumuutus: so Punktide vahekaugus Olenevat geoloogilistest keskpunkti vajumist, koormatud pinna keskmine keha läheb õhemaks ja laiemaks, See vajumine on tingimustest uuringupunktide vahekaugus 20...40 vajum keskpunkti vajumist 85% suhteliselt väike a)Hetkeliselt koormuse m Uuringu sügavus 6
määrata pinge aluspinna mistahes punkti läbival vertikaalteljel. Selleks jaotatakse koormatud pind reaks ristkülikuteks nii, et nende üks nurk asetseks antud punktis. Seejärel leitakse pinge antud punktis ühtlaselt jaotatud koormusega ristkülikute nurkade all tekkivate pingete summana. On võimalik kaks punkti asendit koormatud pinna suhtes: selle kontuuri sees ja väljaspool seda. Esimesel juhul leitakse surve punktis M nelja koormatud risrküliku ühise nurgapunkti all tekkivate pingete summana (ristkülikud on AEMH; HMGD; EMFB ja MFCG) : ´pz = (´1 + ´2 + ´3 + ´4)*q t , kus ´1, 2 , ´3 ja ´4 on vastavate ristkülikute külgede suhtest sõltuvad tegurid. Teisel juhul määratakse surve punktis M nii : ´pz = (´1 - ´2 - ´3 + ´4)* q t , kus ´1 - tegur, mille väärtus leitakse rist- küliku EBFM külgede suhte põhjal; a) punkt astseb kontuuri sees
punkti nimetus. Nurga tipus näidatakse noolega trassi pöördesuund, piki noolt kirjutatakse uue suuna direktsiooninurk. Situatsiooni mõõdistamisel kasutatakse tihti ristjoonte meetodit ja ristjoone aluse kohalt tehtud lugemid on soovitav kirjutada vasakule poole trassi. Iga uut piketaaziraamatu lehekülge alustatakse piketist, millega eelmine lehekülg lõpetati. Piketaaziraamatu täitmisel märgitakse iga nurgapunkti kõrvale ringi kõvera andmed (tavaliselt vasakul) ja ringikõvera arvutused (tavaliselt paremal) (täpsem paigutus töölehel). Piketaazi märkimisel tuleb valida ka ristprofiilide asukohad, ristprofiilid valitakse tingimata sellistesse kohtadesse, kus maapinna kalded ristisuunas muutuvad. Tihti nõutakse ka ristprofiilide märkimist iga piketi kohta. Ristprofiil märgitakse märgitakse mõlemale poole teed välja tee maariba laiuselt ja sellele ristsihile märgitakse
mõõdetega. Kui koormatud pind on suur ja on vajadus leida pinget väikeses sügavuses sellest, saab alati jaotada pinna väiksemateks osadeks ning summeerida nende mõjul tekkivad valemiga 6.7 leitud pinged. Lihtsa kujundi, ristküliku või sõõri, korral on võimalik tuletada valem pinge määramiseks, asendades summeerimise integreerimisega. Ristküliku nurgapunkti all pingete leidmiseks tuleb koordinaadistiku algpunkt asetada sellesse punkti ja integreerida üle pinna (joonis 6.4). y B L dx dy p R x z Joonis 6.4 Skeem ühtlase koorm usega p ristküliku nurgapunkti all tekkiva vertikaalpinge m ääram iseks Pinna diferentsiaalile dx dy mõjuv jõud on p dx dy
· Pinnase deformatsioon sõltub ainult vertikaalsest normaalpingest · Pinged arvutatakse eeldusel, et vundamendil pole jäikust On võimalik leida pinged mistahes punkti all ristkülikulisele pinnale ühtlaselt jaotatud koormuse mõjust. Selleks on vaja konstrueerida ristkülikud, mille nurgapunktid asuvad kohas mille all pinged on vaja määrata ja summeerida nendest põhjustatud pinged. Nurgapunkti meetod võimaldab leida pinged ka punktide all, mis asuvad koormatud ristküliku kontuurist väljapool. Joonisel toodud skeemide puhul tuleb leida pinged summeerides järgmiste ristkülikute nurgapunktide all olevad pinged. Pinge punktis A pz,A=ABCD +ADGI -ABFE -AEHI 26. Kirjeldada survelangust tingitud Pärnu vajumeid. Nõukogude ajal oli Pärnus suur veetarbimine, vett pumbati põhja kihtidest nii palju välja, et Pärnule
annaabi.ee 
