GRÖÖNIMAA Ave Tüür Kärdla 2011 Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Kalaallit Nunaat - ,,inimeste maa" Üle 80% on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300m Lipp ja vapp Tähtsad andmed Pindala 2 166 089 Gröönimaa on km² maailma suurim saar Elanikke 56 452 Pealinn Nuuk Haldusjaotus Jaguneb 4 vallaks ja Gröönimaa rahvuspargiks Millega tegeletakse? Kalapüük ja hülgekütt Sõidetakse koerarakendites kelkudega Kajakid
Gröönimaa 5.a Click to edit Master text styles Gröönimaa Second level Third level Fourth level Fifth level Gröönimaa Gröönikeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab Grööni keeles 'inimeste maad'. Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv ala. Vapp ja lipp Click to edit Master text styles Second level
Gröönimaa Hardo Peetermann Üldandmed Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua
Located in Arctic Ocean Also known as Grønland Kalaallit Nunaat Population 60,324 (2000 Estimate) Total area 2,175,600 square kilometres Greenland, a selfgoverning dependency of Denmark, is the largest island in the world. Greenland consists of an interior icecovered plateau surrounded by a mountainous, generally icefree rim. The interior ice cap is thickest near the centre of the island, where the maximum depth is estimated to be about 3,353 metres (11,000 feet). Underneath the ice cover are the ancient rocks of the Greenland
Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga. Nime saamine ja tähendus Gröönimaa sai oma nime juba sajandeid tagasi. Kui sinna elama asunud islandlased, kui viimsed sellele nimeks panid Grænland. Taani keeles Grønland tähendab aga rohelist maad. Gröönimaal on ka enda gröönikeelne nimi, milleks on Kalaallit Nunaat, see tähendab grööni keeles 'inimeste maad' ehk siis 'gröönlaste maad'. Kohalik loodus Gröönimaa loodusest suurem osa on puutumata. Igijää ja igilumega on kaetud üle 80% Gröönimaast. Gröönimaa kirdeosas on Põhja ja Ida Gröönimaa rahvuspark. Kliima üle kogu Gröönimaa on polaarni, kui kohati on ilm üsna erinev. Gröönimaal on ka kohti, kus kasvab ka põõsaid, mustikaid ja samblike. Lopsakamaid niite võib leida küll ainult orgudest.
Juhendaja: Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes
GRÖÖNIMAA Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat) Pindala: 2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410 449 km² jäävaba) Rahvaarv: 56 648 elanikku (01.01.2007.a.) Rahvastiku 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II
Gröönimaa Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased. Gröönimaa jaguneb kolmeks maakonnaks ja 18 vallaks. Gröönimaa lipp Gröönimaa vapp 20 Fääri saared Fääri saared on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Atlandil
Canada 74 S3'3S'N 113'31'W Franz Josef lan d, ,slands. 97 81'OO'N SS'oo'E Greenland. ,sland 45 I S' OON 40' OOW Hudson Str, strait 75 63'OON 73'OOW B051'E lQliO. isJand... . , ...... 45 12°10'N 69'OOW Edwards Plat.. plateau 54 31'oo'N 10l'ooW Fraser, nver 75 S2' OON 123'OOW Greenland (Kalaalht Nunaat), Hull, Canada 74 4S' 26'N 7s044'W 1'26 'E BrazIJ............ 7B 25'215 49·16W Egypt, country. 90 26'OO'N 29'OO'E Fraser L,,sland 103 25' 00'5 IS3'OO'E dependency, Den. 44 IS' ooN 40'00W Humphreys Peak, peak 54 3S'00'N I1I "OOW ,'29'E Pou .
annaabi.ee 
