Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gröönimaa (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Gröönimaa #1 Gröönimaa #2 Gröönimaa #3 Gröönimaa #4 Gröönimaa #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liikruusla11 Õppematerjali autor
powerpoint Gröönimaast

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
pptx

Luteri usk

Viljandi Pauluse kirik Levik Euroopas Luterlus on levinud peamiselt Click to edit Master text styles Euroopa riikides: Norra, Rootsi, Second level Soome, Taani, Saksamaa Third level ,Island Fourth level Maailmast lisaks Gröönimaa, Fifth level Aafrikast Namiibias ja veidike ka Põhja-Ameerikas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ülemaailmsed organisatsioonid Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega. Alates 1963

Usuõpetus
thumbnail
18
pptx

Suur Kanjon

aastat tagasi, kui Põhja- Fifth level Ameerika kontinent põrkas kokku vulkaaniliste saartega (Hawaii). Tugeva kuumuse ja surve mõjul moodustunud moondekivimit nimetatakse Vishnu kiltkiviks. Suure Kanjoni vanus Esimene versioon: Colorado ülikooli teadlased Flowers ja Farley 70 miljonit aastat vana Dinosauruste aeg tänane Põhja-Ameerika oli veel Gröönimaa kaudu Euraasia küljes kinni. kasutades uut tehnoloogiat, mõõdeti uraani ja tooriumi aatomite radioaktiivset lagunemist heeliumi aatomiteks ja mineraaliks nimega apatiit. Suure Kanjoni vanus Teine versioon: New Mexico teadlane Dr Karlstrom 5-6 miljonit aeg mil Põhja-Ameerika oli juba enamvähem praegusele kohale nihkunud ja Aafrikas liikusid ringi esimesed inimeste eelkäijad. See dateering on tuginenud Colorado jõesetete uurimisele.

Maailmajagude geoloogia
thumbnail
49
pptx

Seišellid

Seisellid Kati Rannamees Click to edit Master text styles Second level Seiselli Vabariik Third level Fourth level Fifth level inglise Republic of Seychelles prantsuse République des Seychelles seisellikreooli Repiblik Sesel Sümboolika Lipp, vapp ja hümn aastast 1996 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text styles Second level

Turism
thumbnail
25
pptx

Afganistani Sõda alates 2001

Af g a n i s t a n i S õ d a a l a t e s 2 0 0 1 . a a s t a s t Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Afganistan · Pealinn on Kabul. · Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. · Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu. · Elanike arv on 33 609 900 või 28 150 000. · Iseseisvus 19. august 1919. Lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Ajalugu
thumbnail
21
pptx

Belgia

BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ­ ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must ­ kollane ­ punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third level

Geograafia
thumbnail
17
pptx

Madagaskar (powerpoint)

Madagaskar Kevin Kullerkupp MT10 Madagaskari Lipp ning Vapp Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asukoht maailmakaardil: India ookeanis asuv Madagaskar on maailma suuruselt neljas saar. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Third level Second level Four

Geograafia
thumbnail
12
pptx

Järva-Jaani vald

JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi kirikuõpetaja Peeter Parts

Geograafia
thumbnail
16
pptx

Soome Vabariigi esitlus

Soome päev 08.12.2011 F. Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa,mu õnn ja rõõm, kui kaunis oles sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka kui sa, mu isamaa! F. Pacius Maamme Oi maamme, Suomi, Synnyinmaa! Soi sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Soome Vabariik paikneb Fifth level Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Soome pindala on 338 430,53 km2. (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid). Riigi

Kultuurilugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun