Vöötkoodid Vöötkooditehnoloogia võimaldab andmete ülekannet tootesildilt arvutitesse ja vastupidi. Selleks kasutatakse vöötkoodisümboleid. Vöötkoodisümboleid loetakse optilise lugeja või skanneri abil ja trükitakse tihti printeri abil. Lisaks numberkoodidele on EAN välja töötanud ka standardid vöötkoodimärgistikele, vöötkoodikodeeritud andmete liigi eristamiseks mõeldud süsteemsetele identifikaatoritele, vöötkoodisiltidele, ning kaubaveokonteinerite nummerdamiseks. Kaupade lähtekohariigis antakse tootele nn. tootenumber. Kaupade vastuvõtukohas skaneeritakse pakendilt tootenumber ning kontrollitakse kokkusobivust tellimuses esitatud tootenumbriga. Artiklinumbrite skaneerimine aitab kõigil osapooltel hoida korras ladusid ja laoseise. Automaatse tellimuste süsteemi kaudu saab päeva jooksul kassas skaneeritud andmete põhjal teha uusi tellimusi kaupadele. Nii toimitakse näiteks suuremates kauplustes.
. . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht. Punkti pealkiri (Heading 3) 13-14 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kõikide töö iseseisvate osade: resümee, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, registrite,
suund-nuppu seni kuni soovitud suund (horisontaalne, vertikaalsed) on tehtud. Tekstivälja vormingud (taust, äärised jne) on valitavad Joonis- tusriistad (Drawing Tools) vahekaardilt. 19 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) LEHEKÜLGEDE NUMMERDAMINE (LISA, INSERT) Lehekülgede nummerdamiseks valida Lisa (Insert) vahekaardist Päis ja jalus (Header & Footer) grupist . Järgmisena valida numbri asukoht (joonisel Lehe lõpp (Bottom of Page)) ja lehenumbri laad (joo- nisel Tavanumber 3 (Plain 3)) Rippmenüüs allpool on numbrilaadid, mis kuvavad nii lehenumbri kui lehekülgede koguarvu dokumendis (vt laadi Lk X/Y (Page X of Y)) Valik Praegune asukoht (Current Position) paigutab lehenumbri tekstikursori kohale (enne avada päis või jalus).
3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents ning valige sobiv sisukorra kujundus. Et sisukorda saaks luua peavad aga kõik pealkirjad olema vormistatud kindlas stiilis, olenevalt pealkirja astmest. Pealkirja automaatseks nummerdamiseks tuleb Format menüüst valida Bullets and Numbering Outline Numbered ja sealt valida vastav väli (vt. joonis). Joonis 8. Viite sisestamine Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest Pealkirja vormistuse muutmiseks avage Style aken: Format Style ning seejärel valige loetelust pealkiri, mille kujundust muudate
e) geograafilisusest lähtuvalt -- teatud territooriumi või administratiivset üksust puudutavad dokumendid kokku, samas asja sees kronoloogiliselt. Tunnuse valik sõltub otseselt olemasolevatest dokumentidest Lehtede nummerdamine RA võetakse vastu üksnes nummerdatud lehtedega arhivaale, sõltumata lehtede kinnitusviisist. Nummerdada tuleb nii kaantesse või mappi kinnitatud kui ka lahtiselt ümbrikus või mapis säilitatavad lehed. Nummerdamiseks kasutatakse pehmet grafiitpliiatsit. Lehtede arv märgitakse säiliku lõppu lisatud nummerdamata paberilehele vormistatud kinnituskirje lehele. Lahtistest lehtedest moodustatud säiliku kinnituskirje leht lisatakse ümbrikusse või mappi samuti lahtiselt. Kinnituskirje võib vormistada: prinditult; käsikirjaliselt, kasutades osaliselt eeltrükitud blanketti; tervikuna käsikirjaliselt. Kinnituskirje peab sisaldama
1 (ja varasemaid) ning Windows 95. See-eest Windows NT, Unixi, OS/2 kasutajaid on sellest piirist priid. Lõpuks on tulnud õnn ka Windows 95 kasutajate õuele - selle praeguse ja loodetavasti ka üldse viimase versiooniga OSR2 (OEM Service Release) võib kasutada (kuid ei pea kasutama) failisüsteemi FAT32. Kahjuks ei saa seda varasematele Windows 95 versioonidele lisada, teda on võimalik muretseda vaid koos uue arvutiga. Klastrite nummerdamiseks kasutatakse selles 28 bitiseid arve, mitte 32-bitiseid, nagu nimetusest võiks järeldada. Järelejäävad neli bitti on reserveeritud tulevasteks vajadusteks. Klastri suuruseks on kuni 8 GB failisüsteemi puhul 4 KB, edasi see kasvab. Tekib küsimus, miks peaks klastri suurus ikkagi kasvama, numbritest nende tähistamiseks ju enam niipea puudust ei tule? Häda on aga selles, et liiga suureks kipub kasvama FAT ise
annaabi.ee 
