Rooma vabariigi elupäevad olid loetud. Triumviraat oli lagunenud. Caesari ja volituste tähtaeg lõppes u. 49 a. e. Kr . Roomas võeti Caesar kuulsa võitjana suure pidulikkusega vastu. Korraldati suurepärane triumfikäik. Itaalias tervitas teda maabumisel esimesena Cicero. Roomas oli olukord segane, kuid Caesar pani korra maksma: rahustas maha rahulolematud vaesed ja palgata sõdurid. Seejärel võitis ta oma sisevastaseid ja nende liitlase Numiidia kuninga. Nüüd pidas Caesar 4 triumfi nelja võidu auks: Gallia, Pontuse, Egiptuse ja Numiidia üle. Numiidia triumfiga tähistati tegelikult kodusõja võitu - Caesar ei söandanud ametlikult kaasmaalaste hävitamist tähistada. Ebatavalise armu osaliseks said Egiptuse printsess Arsinoe ja Numiidia prints Juba II - nad jäeti pärast triumfi ellu. Järgmisel aastal purustas Caesar lõplikult Pompeiuse pojad ja teised väejuhid, kes võinuksid veel vabariiki taotleda
Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Hannibal sündis Esimieses Puunia sõjas sõdinud Kartaago väejuhi Hamilkar Barkase pojana. Hannibali nimi tähendab puunia keeles 'Baaliand'. Pole päris selge, kas nimi Barkas kuulus ainult tema isale või oli pärilik ja järelikult Hannibali perekonnanimi. VENNAD JA ÕED Hannibalil olid vanemad õed, kes abiellusid siis, kui Hannibal veel laps oli. Tema õemeeste hulka kuulusid Kartaago väejuht Hasdrubal ja Numiidia kuningas Naravas. Tal oli ka kaks venda, kellest ühe nimi oli samuti Hasdrubal ja teise nimi Mago. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. TÄHTSAMAD LAHINGUD Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus ( 218 eKr), Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus(216 eKr) 203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio
Ta kaubandus ja eriti põllundus lõid uuesti õitsele ja see tekitas rooma põllupidajais ja kaupmeestes kartust. Nad kartsid kartaago kaubanduse võistlust ja neile viirastus uus Hannibal, kes võiks tungida Itaaliasse. Rooma orjapidaja ja senaator Cato lõpetas iga oma kõne senatis, olenemata selle sisust, ühe ja sellesama fraasiga: "Peale selle, arvan ma, tuleb Kartaago hävitada." 149.a. e.m.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago alustas ilma tema loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest kaugemale. See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati relvi, ehitati viskemasinaid, kindlustati müüre. Naised lõikasid oma juuksed maha, et punuda neist viskemasinatele nööre. Kui Rooma armee oli lähenenud
Roomlased kartsid, et Hannibal ründab nende linna, kuid Hannibal mõistis,et tema sõja- väest ei piisa Rooma linna vallutamiseks. Seepärast liikus ta lõuna poole, kus ta lootis oma väge tugevdada Roomast Jõudude vahekord Hannibali armee Roomlaste armee Jalaväelasi 40 000 Jalaväelasi 70 000 Numiidia ratsanikke 4 000 Rooma ratsanikke 1 600 Galli ratsanikke 4 000 Muid Itaania ratsanikke 4 800 Hispaania ratsanikke 2 000 Kokku ratsanikke 10000 Kokku ratsanikke 6 400 Cannae lahing Cannea lahing (216a.eKr) oli üks suurimaid lahinguid maailmas. See lahing lõppes Hannibali võiduga.Ometi ei otsustanud see II Puuniasõja saatust. • Kartaagolaste olukord Itaalias muutus järjest raskemaks, keeruline oli võõral maal toitu hankida.
Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis
Varem tsivilisatsiooni tekke staadiumis Kõrge kultuur juba varem Algusest peale roomalikud Eksportisid käsitööd, luksuskaupu Põllumajanduslik üldilme Kreeka keel Ladina keel Makedoonia, Früügia, Kürenaika, Egiptus, Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega ● Kolmnurksed katuseviilid (frontoon) ● Foorum, kapitoolium ● Lubjamört ● Linnaplaneerimise algus ● Kanalisatsioonisüsteem ● Korruselamud ● Akveduktid ○ Veevarustus ● Põrandaalune küttesüsteem ● Altarid templite ees ● Templid ehitati seinte peale ● Kaared, võlvid, kuplid ● Basiilika
Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varanduslike tsensuste järgi armeesse värbamine asendati vabatahtlike kutsumisega sõjaväkke, mis erinevalt eelnevast maksis nii palka kui ka andis varustuse ning peavarju. Hannibal- Hannibal (247 eKr Kartaago 182 eKr Bitüünia) oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks
Britannia 0,7 Gallia ja Rein 2,6 Hispaania 2,3 Itaalia 3,25 Sitsiilia, Korsika ja Sardiinia 0,25 Aafrika, Numiidia, Mauritaania 1,25 Retsia, Norik, Pannonia ja Dalmaatsia 2,25 2 Üldpindala (2.300.000 ) 12,6 Meesia ja Fraakia (suurim osa elanikkonnast Fraakias) 2 Kreeka ja Makedoonia 2,25
küngas. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaline pinnavorm. · Marius, Gaius (lk 231) Rooma väejuht, talumehe poeg. Tänu oma erakordseile sõjalisile võimeile jõudis Marius lihtsast leegionärist alates kõrgeimate ametiteni. Oli preetoriks Ibeerias. Võitis Numiidia kuninga Jugurtha. Purustas barbarid kimbrid ja teutoonid. Võitles Sullaga võimu pärast. Pagendati Itaaliast. Tagasi tulles õiendas karmilt arved oma vastastega ja suri mõni päev pärast seda, kui oli seitsmendat korda valitud konsuliks. XIV peatükk Spartacus korraldab oma leegionide ülevaatuse Crixus sai formeerida kolm viietuhandelist leegioni, kuna kahe kuise sõjaretke jooksul oli laagritesse kokku tulnud palju orje ja gladiaatoreid
201aastal tehti rahleping. Sõja tulemusena Kartaago lakkas olemast suurriik, Rooma sai oma kätte Kartaago välised alad, sai endale ka Sõjaelevante. Rooma lubas Kartaagot mitte enam rünnata. Kartaago pidi nüüd maksma 10000 talenti hõbedat III Puunia sõda 149-146eKr Kartaagol õnnestus vaatamata suurtele kaotustele saavutada siiski edukas riik. Rooma nägi selles suurt ohtu ja otsustas Kartaago lõplikult kõrvaldada. Sõja otseseks ajendiks sai see, et Kartaago naaberriik Numiidia oli II Puunia sõja ajal sõlminud Roomaga liitlaslepingu Kartaago vastu. Roomlased tõid uue sõja ettekäändeks Numiidia piiri rikkumise. Tähtsat rolli mängis seal Marcus Tullius Cato. Kartaago püüdis sõda ära hoida läbirääkimistega, aga Rooma esitas neile suured nõuded: Rooma tahtis 300 pantvangi, seda et kõik relvad ära anda ja seda et nad ise Kartaago linna ära hävitaks ja mujale koliks. Kartaago palus 1 kuu mõtlemisaega, millejooksul nad linna kindlustama hakkasid
132 tapeti T. Gracchus tänavavõitlustes. 123 valiti tribuuniks Gaius Gracchus, kes püüdis jätkata oma venna poliitikat. Ühtlasi püüdis piirata senati võimu, algatas odava vilja müügi vaestele ja soovitas laiendada rooma kodakondsust kõigile latiinidele. 122 sai C. Gracchus sisevõitluses lüüa ja lasi orjal end tappa. Gracchuste algatatud maareformi elluviimine vaibus järkjärgult. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine: 107 valiti esmakordselt konsuliks sõjas Numiidia kuninga Jugurtha vastu esile kerkinud väepealik Gaius Marius. Järgnevad võidud Germaani rahva kimbrite vastu tagasid Mariusele erakordse polulaarse ja pretsedenditu järjestikuse valimise konsuliks (104 100). Marius viis järk-järgult läbi sõjaväereformi: hakkas värbama sõjamehi varanduslikust tsensusest sõltumatult ja kujundas elukutselise armee. 90 89 Liitlassõda: Samniitide juhitud Itaalia liitlaste ülestõus Rooma vastu. Ülestõusu
annaabi.ee 
