17. Kes on kirjutanud süidi „Pildid näituselt“? Millest see teos räägib? Modest Mussorgski Inspiratsiooni sai heliloojas oma kunstnikust söbra viktor hartmanni mälestusnäituselt. Kus oli välja pandud Hartmanni parimad tööd loodusvaadetega, akvarellidega, teatrietenduste eskiisid, arhitektuurivisandid, illustratsioonid muinasjututegelastest jms. Värvikpllastest muusikalistest stseenidest koosneb ka mussorgski süit - muinasjutulisi stseene, muusikalisi olustikupilte. Süit algab numereerimata osaga „jalutuskäik“ mis hiljem seob viiel korral omavahel ka erinevaid osi, otsekui kujutades näituse külastaja kulgemist ühe pildi juurest teise juurde. Värvikas teos kus klaver kölab kohati üsna orkestraalselt
o Tähistatakse G. Või Gai. Või Gai. Inst. o 4 osa, mida nim vommentarius (raamat) mis on hiljem jaotatud §;raamatuid ja § tähistatakse numbritega o G. 1.3. : lex est... o (esimene tähistab raamatut, teine fragmenti) Corpus iuris civilis'e I osa institutiones sive elementa o Ehk justinaiuse inst. o Koostati 533 o I.;Inst. Just. Inst. Või Iust. Inst. o Koonseb 4 raamatust,raamatud jagatud peatükkideks ja hiljem §; peatüki numereerimata algust nim principium Corpus iuris civilise II osa digesta seu pandectae o Digestid, tähistatakse D. Või Dig. o 530-533 o 50 raamatut, raamatud on jagatud pealkirjastatud peatükkideks(titulus), peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid §-ks Corpus iuris civilis III codex iustiniaus o Koodeks C. Cod. CI. CJ o Esimene versioon koostati a 529, uus 534 o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite
9 6 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk. 10 3 pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole
Või Gai. Või Gai. Inst. 4 osa, mida nimetatakse commentarius („raamat“), mis on hiljem jaotatud paragrahvideks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus kubet atque constituit. Corpus iuris civilis Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. Või Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagunevad peatükkidesse ja hiljem peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. Nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libero… Digestid, tähistatakse ka D. Või Dig. Koosatati 530 – 533 50 raamatut, raamatud on jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks Koodeks, tähistatakse ka C. Või Cod. Või CI. Või CJ. Esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükkideks
ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab). CORPUS IURIS CIVILIS'E I OSA: INSTITUTIONES SIVE ELEMENTA Ehk Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. CORPUS IURIS CIVILIS'E II OSA: "DIGESTA SEU PANDECTAE" Digestid tähistatakse ka D. või Dig. Koostati 530-533 50 raamatut, raamatud jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks. CORPUS IURIS CIVILIS'E III OSA: "CODEX IUSTINIANUS" Koodeks, tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ. esimene versioon koostati aastal 529, uus 534
G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab.) Justinianuse Corpus iuris civilis on traditsiooniliselt jagatud 4 ossa: 1) Institutiones sive Elementa (Institutsioonid koostati aastal 533, viitamisel kasutatakse lühendeid I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst.) tekst on sarnaselt Gaiuse Institutsioonidele jagatud 4 raamatusse, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. Tsiteerimisel viidatakse samas järjekorras, nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libro de iure personarum exposuimus : modo videamus de rebus. (Eelmises raamatus käsitlesime isikute õigust, nüüd vaatleme asjade (õigust).) 2) Digesta seu Pandectae (Digestid koostati aastatel 530-533, viitamisel kasutatakse lühendeid D. või Dig.) on jaotatud 50ks raamatuks, raamatud on jaotatud 7 Ladinakeelne tekst: M. Ristikivi. Ladina keel juristidele. Tallinn 2003, lk 36
a. See on lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole
annaabi.ee 
