Veel paar põlvkonda tagasi oli allikas vesi rohuks 7me tõve vastu, nagu räägib rahvasuu. Noored neiud aga, et säilitada oma ilu, olevat ohverdanud allikale helmeid. Linnusevaremeid ümbritsev Helme park, mis paikneb vahelduva reljeefiga alal, koosneb peamiselt kodumaistest puuliikidest ning jätab loodusliku pargi mulje. Paistavad silma ilusad sirged kased, rohkesti on pärnasid ning grupiti mände. Võõrpuuliikidest leidub kõrgeid lehised ja nulge. Lopsakas on pargi alustaimestik. All Helme oja ääres kasvavad laanesõnajala laiad puhmikud. ,,Kas tunned maad" 25,02 kell 12,15 ( autoreid ei tea) Helme ordulinnuse varemed Helme ordulinnus ehitati arvatavasti 14 saj. Kiriklikes allaikates mainitakse linnust 1412.a. Linnus rajati ,et kontrollida teed mis ühendas Sakala ja Ugandi muinasmaakonda. Teeäärsel neemikul
tuntakse Peetri tammena ( olevat Peeter I istutanud). Aastakümneid tagasi ähvardas tamme lõhenemisoht ja selle vältimiseks pandi ümber harude raudklambrid. Puus on ka mitmeid õõsi, kus pesitsevat kodukakud. Lossilähedases pargis kasvavad mitmesugused harilikud lehtpuud: tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber
puidumass ja paber, 40% puit ja puidutooted ning 17% raie (Karvinen 2005). 1990ndate jooksul langes metsatööstuse toodang teravalt, kuid on nüüdseks saavutanud endise taseme pea kõikides tootmisvaldkondades (Mäkelä 2009). Venemaa metsade põhilised puuliigid on lehis (Larix), kuusk(Picea), nulg (Abies) ja mänd (Pinus) ning kõvadest lehtpuudest on kõige rohkem kaske (Betula). Lehiseid kasvab enim Siberis ja Kaug-Idas. Kuuski ja nulge ning kaski kasvab kõige rohkem Lääne-Venemaal ning mände nii Siberis kui ka Lääne-Venemaal. 2007.aastal raiutud puudest (187 miljonit m³) 104 miljonit m³ (56%) puitu läks tööstustesse ja 49,3 miljonit m³ (26%) ümarpalgina välisriikidesse ning 33,5 miljonit m³ (18%) kohlaikele omavalitsustele ja sotsiaalseteks vajadusteks (nt. küttepuud) (Auvinen 2008). 4 Tabel 1.1 Ülevaade Venemaa metsasektorist Venemaa
kaks valget õhulõheriba. Kodumaal kuni 25 m kõrge, meil kasvab põõsasjalt või madala puuna. Pärit Jaapanist, Honshu saarelt. Üksikuid puid kasvab meil Järvseljal, Luual, Tallinna Botaanikaaias jm. Perekond Abies Miller NULG Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult nulge ei kasva, introdutseeritud liike on 15...20. Võra on koonusjas või harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ning võivad metsavarisega või mullaga kattumise korral juurduda. Enamik nululiike on varjutaluvad ja laasuvad seega aeglaselt. Samas aga niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Tüve koor on sile, hallikas, nooremas eas läätsjate vaigumuhkudega (v.a. Abies lasiocarpa var
Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, eelmise aasta võrsetel, üksikult, olles tihti vaiguga kaetud. Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja- Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja
Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, eelmise aasta võrsetel, üksikult, olles tihti vaiguga kaetud. Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja
Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki.Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) ingl. Spruce; sks. Fichte; vn. . Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete
annaabi.ee 
