3. Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma koosneb 60%-90% ulatuses veest ja lisaks veel 10% hulgas erinevad orgaanilised ja anorgaanilised ained. 4. Kirjeldage rakutuuma ehitust. Rakutuum koosneb kahest membraanist, kus on poorid. Tuumases on lisaks veel ka karüoplasma, kromosoomid ning tuumakesed. 5. Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 6. Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomne fibrill on DNA, mis on keerdunud ümber histoonide (kromosoomi valgud) 7. Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Kromosoome, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 8. Kirjeldage inimese kromosoomistikku. Inimese kromosoomistik koosneb 46 kromosoomist (44+XY). Kokkuvõte Rakud jagunevad päris- ja eeltuumseteks. Iga rakk on kaitstud membraaniga ja raku sisemus
Need on piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum on enamasti ümar, võib selle kuju ja suurus eri rakkudes varieeruda. 5) Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes rakus ka mitu. 6) Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomse fibrilli ehitus on väga keeruline. Üks kromosoom koosneb ühest nukleosoomsest fibrillist. DNA, mis on keerdunud ümber histoonidemolekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Rakujagunemise ajaks keerdub nukleosoomne fibrill kokku ja kromosoomid muutuvad mikroskoobiks nähtavaks. 7) Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid
5. millised rakustruktuurid avastati kõige enne?miks? koed koosnevad rakukestadest,(selle eest vaid 0,5p) 6. nimeta vähemalt 3 organismi, kes kuuluvad üherakuliste hulka? amööb, kingloom, vibur 7. millest sõltub loomarakkude kuju? rakkude paigutusest, ehitusest, talitlusest, koest, millest nad pärit on 8. kirjelda rakutuuma ehitust.-rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist. nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. 9.kirjelda nukleosoomse fibrilli ehitust-DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nukleosoomse fibrilli. 10. kirjelda rakumembraani ehitust. koosneb 2-st kihist fosfolipiidide molekulidest, mille.... 11. mille poolest erineb ainete passiivne transport aktiivsest?- aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. 12. mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? ribosoomides toimub valkude süntees 13
liidab kõik organellid ühtseks tervikuks 7. Homoloogilised kromosoomid- keharakk e somaatiline rakk [22 paari(autosoomid) +1paasugukromosoomid(N-XX, M-XY)r=23paari (46 kromosoomi)diploidne e kahekordne kromosoomistik,, ] , sugurakud e gameedid[N-ovotsüüdid-munarakud, M-spermid-seemnerakud, 22 kromosoomi +1 kromosoom( N-alati X, M x spermid, y spermid) = 23kromosoomi , haploidne e ühekordne kromosoomistik] 8.Nukleosoomse fibrilli ehitus-koosneb hostoonide molekulidest koosnevatest kerakestest. 9.Võrdle. Aktiivne/passiivne transport(transport toimub läbi valguliste kanalite) Aktiivne Passiivne Suuremad molekulis(C6H12O6) Väiksemad molekulid(H2O,O2,CO2) Lisaenergia ATB OSMOOS,DIPUSIOON Transpordivalgud Ei vajata täiendavat energiat ega tanspordivalke 10.Võrdle
Talitusest. 10. Tooge näiteid rakkudest millel on muutuv väliskuju. V: Amööb. 11. Mis määrab taimerakkude kuju? V: Rakukest, mis on jäik. 12. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel – ja päristuumseks? V: Rakutuuma olemasolu põhjal. Eeltuumsetel puudub membraaniga piiritletud tuum. Sisemuses on vähem organelle ja membraanseid struktuure. Päristuumsed jaotatakse protistideks, taime- seene- ja loomriigiks. 13. Kirjeldage nukleosoomse fibriili ehitust. V: Niitjalt kokku pakitud DNA – biheeliks, mis on tihedalt ümber histoonide mässitud. Fibrill on kromosoomi sees ning igas kromosoomis on seda ainult 1. 14. Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? V: Homoloogiliseks nim. samu pärilike tunnuseid määravaid geene 15. Kirjeldage rakumembraani ehitust. V: Koosneb põhiliselt fosfolopiididest(kaks kihti) ja valkudest. Loomarakud sisaldavad ka kolesterooli. Toimub nii aktiivne kui ka passiivne ainete
a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist b) Karüoplasma e tuumaplasma Koostis: poolvedel sisus Tähtsus: ühendab tuuma komponente omavahel c) Tuumake Arv: üks või mitu Ülesanne: RNA ja ribosoomide süntees d) Kromosoomid Ülesanne: pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine Koostis: DNA, RNA, valgud Ehitus: koosnevad kahest kromatiidist (koosneb DNA-st ja valkudest, mis kokku moodustavad nukleosoomse fibrilli), kromatiidide otstes on telomeer (DNA ahela piirkond), mis kaitseb kromosoomi otsi kahjustuste eest, kromosoomi kahte kromatiidi hoiab koos tsentromeer Kromosoomistik: 1) Kõik rakus paiknevad kromosoomid moodustavad kromosoomistiku. 2) Keharakkudes (somaatilistes rakkudes) on diploidne kromosoomistik st. kromosoomid paiknevad paarikaupa. Paarilised kromosoomid ühesuguse kuju ja suurusega, sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene nimetatakse
sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandina mehe kromosoomid, mis tähistatakse X ja Y. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. Kui inimese kehas on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomi valgud on histoonid. Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. RAKUMEMBRAAN Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anor- ja orgaanilised ained. Ainete liikumises eristatakse aktiivset ja passiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel
Inimesel 46 kromosoomi keharakkudes ehk somaatilistes rakkudes. Kromosoomid moodustavad paare. Paari moodustavad homoloogilised kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Sugurakkudes on igast paarist ainuke kromosoom, ehk kokku 23. Geen on kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe kindla tunnuse ühe valgu sünteesi. Eukarüootsetes rakkudes on DNA seotud histoonidega (eriliste valkudega). DNA koos histoonidega moodustab nukleosoomse fibrilli = 1 kromosoom. Nukleosoomne fibrill pakib end kokku ja kaob. Kahekromatiidses kromosoomis saame eraldada kromatiide, tsentromeeri. Kromosoomi otsas olev ,,julla" telomeer. Kromotiidi tsentromeerist üleval pool asuv osa = kromosoomi õlg. Kromosoomid pannakse paari kromosoomi õla pikkuste ja kromosoomi kuju järgi. Pildil short arm = õlg. 23. kromosoomipaar määrab ära inimese soo.
Inimesel on näiteks 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks (sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine,energia ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
· eukarüoodid (päristuumsed) - algloomad (protistid), taimed, seened, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga,milles leidub mitmesuguseid organelle. Rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (peamiseks histoonid kaitsevad DNA-d, aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida). DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. Üks kromosoom koosneb Prokarüootide ja eukarüootide sarnasused · sisaldavad DNAd ja ribosoome · ümbritsetud membraaniga · sisaldavad tsütoplasmat · elus Prokarüootide ja eukarüootide erinevused · prokarüootidel puudub rakutuum
Inimesel on näiteks 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks (sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. JOONISED Mitokonder TAIMERAKK Millised organellid on taimerakus? Valgusmikroskoobiga võib näha taimerakus rakukesta, vakuoole, tsütoplasmat ja tuuma. Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa - elusa osa elutegevuse produkti
2. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks ja nad sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 3. Erand on sugukromosoomid need on erineva suurusega ja geenide sisalduselt pole nad homoloogilised. 4. Igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. 5. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega histoonidega. Nad kaitsevad DNA-d ja aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. 6. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli Rakumembraan ja selle ehitus Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine- energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. 3 1. ... koosneb fosfolipiididest, valkudest ja loomrakkudes ka kolesteroolist. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti, valgud on nende peal või vahel
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimivaid protsesse. Kromosoomid Inimesel 23 sarnaste kromosoomide paari.(homoloogilised). Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA kompleksis valkudega histoonidega. Histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab koos nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. 9 Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel. Membraanide koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilisena, valgud nende peal või vahel. Peale selle sisaldavad rakumembraanid ka kolesterooli.
Cyanobacteria) kromosoom on rõngas- DNA molekul. Kogu prokarüdoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi, mille koostisesse kuuluvad peale DNA kaksikahela veel valgud ja RNA-d. DNA, mille pikkuseks on keskmiselt 1 mm, on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoitakse koos RNA abil. Transkribeeritavad lingualad despiraliseeruvad. Valkude abil kinnituvad DNA lingud oma basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi piirkonna. Kõigil eukarüootidel on nukleosoomse struktuuriga kromosoomid, mis paiknevad rakutuumas ning on tsütoplasmast eraldatud kahekihilise tuumamembraaniga. Lisaks tuumagenoomile on eukarüoodi rakus tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate puhul lisandub kloroplastigenoom. Erinevalt prokarüoodi genoomist on eukarüoodi genoom jagatud kromosoomide vahel. DNA molekulide arv kromosoomis võib olla üks või kaks, vastavalt sellele, kas on tegemist ühe- või kahekromatiidilise kromosoomiga. Ühekromatiidiline e
H1 histoon seostub DNAga väljaspool nukleosoomi. H1 funktsiooniks on stabiliseerida nukleosoomne struktuur, aga samuti kõrgemad DNA kondenseerumise tasandid. Et nukleosoomide struktuur tekiks, on vajalikud täiendavad valgud, mis seovad histoonid ja ühendavad need DNAga. Esinevad täiendavad DNA kondenseerumise tasandid. Rakkude interfaasis (periood mitooside vahel) eraldatud DNA esineb 30 nm diameetriga ahelatena e solenoididena. Selline struktuur tekib nukleosoomse pärlinööri spiraliseerumisel. Spiraali igal keerul on 6 nukleosoomi. H1 molekulid (üks iga nukleosoomi kohta) paiknevad spiraali keeru sees. Oletatakse, et lisaks H1 histoonile osalevad solenoidi struktuuri tekkes ka nukleosoomide histoonide väljaulatuvad N terminaalsed otsad. Sellist struktuuri nim. kondenseerunud kromatiiniks. Kuidas on reguleeritud DNA struktureeritus? Et saaks toimuda DNAlt teatud geenide transkriptsioon (RNA polümeraasi seostumine), peab DNA lahti keerduma.
Cyanobacteria) kromosoom on rõngas- DNA molekul. Kogu prokarüdoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi, mille koostisesse kuuluvad peale DNA kaksikahela veel valgud ja RNA-d. DNA, mille pikkuseks on keskmiselt 1 mm, on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoitakse koos RNA abil. Transkribeeritavad lingualad despiraliseeruvad. Valkude abil kinnituvad DNA lingud oma basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi piirkonna. Kõigil eukarüootidel on nukleosoomse struktuuriga kromosoomid, mis paiknevad rakutuumas ning on tsütoplasmast eraldatud kahekihilise tuumamembraaniga. Lisaks tuumagenoomile on eukarüoodi rakus tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate puhul lisandub kloroplastigenoom. Erinevalt prokarüoodi genoomist on eukarüoodi genoom jagatud kromosoomide vahel. DNA molekulide arv kromosoomis võib olla üks või kaks, vastavalt sellele, kas on tegemist ühe- või kahekromatiidilise kromosoomiga. Ühekromatiidiline e
samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad vaid mehe sugukromosoomid. Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega. Peamised kromosoomivalgud on histoonid. Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. Seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraanivahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest
transkriptsioonieelsesse seisundisse Tõmbab histooni deatsetülaasi promootori juurde histoonide atsetüleerituse väheb takistab transkriptsiooni Tõmbab kohale histooni metüültransferaasi, mis paneb histoonidele külge metüülrühma Mõlemad seostuvad cis-regulatoorsele järjestusele DNA-s. Kaasaktivaatorid, kaasrepressorid ei seostu otse DNA-le, vaid DNA-ga seotud transkriptsiooni regulaatoritele. 51. DNA nukleosoomse struktuuri mõju transkriptsiooni regulaatorite seondumisele. Transkriptsiooni regulaatori seostumine sõltub DNA kättesaadavusest seostumine nukleosoomides olevale DNAle on nõrgem kui “paljale” DNA-le Cis-regulatoorsed järjestused, mida transkriptsiooni regulaatorid ära tunnevad, võivad olla nukleosoomis seespool ja ei ole seetõttu neile hõlpsasti kättesaadavad; Seetõttu võimaldab nukleosoomi hingamine transkriptsiooni regulaatoril seostuda
annaabi.ee 
