o Nimetus tuleb substraadi nimetusest o Lõppu liidetakse -aas (sahharaas) 6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapete koostis (oskate selgitada ja ära tunda): o Lämmastikalus (mida tähendavad tähed - tähed selgeks). Puriinalused- adeniin (A), guaniin (G) Pürimidiinalused- tsütosiin (C), uratsiil (U), tümidiin (T) o Nukleosiidi koostis. Lämastikaluse ühendid sahhariidiga Ribonukleosiidides- riboos Desoksüriboosnukleosiidides- desoksüriboos o Nukleotiidi koostis. Nukleosiidile lisandub veel fosforhappejääk Nukleosiidide fosfaatestrid
kromosoomid. Isegi, kui katsetingimused ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. N: translokatsioon X & 14. kromosoomi vahel. Selliseid inimese rakke hübridiseeriti hiire rakkudega, kasv HAT-söötmel. Mõned ellujäänud hübriidsed rakud sisaldasid lisaks hiire kromosoomidele aint 1 inimese kromosoomi 14t. Geen HPRT paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Avaldas, er nukleosiidi fosforülaasi (NP) kodeeriv geen paikneb 14. kromosoomi selles osas, mis translokeerunud X kromosoomi. Edasise analüüsi käigus töötati selliste translokatsiooni sisaldavate kromosoomidega, kus X kromosoomist olid üle kandunud lühemad segmendid võimalik uuritavad geenid X kromosoomis reastada. X kromosoomis paikneb geen DMD, mille defektsus Duchenne lihaseline düstroofia. 40. Geenide kaardistamine deletsioone ja duplikatsioone sisaldavate kromosoomide abil.
käigus nad jämesoole mikrofloora poolt mõningal määral modifitseeritakse. Assimilatsioon: Nukleiinhapped moodustuvad nukleotiidide polümerisatsioonil. Nukleotiidide koostises leidub puriinalustest A ja G, pürimidiinalustest T, C ja U. Olenevalt sellest, kas lämmastikalusega seostub glükosiidse sideme kaudu riboos või desoksüriboos, moodustuvad ribonukleosiidid või desoksüribonukleosiidid. Järgmise faasina toimub nukleosiidi esterdumine fosforhappega tekib nukleotiid. Estriline side fosforhappe ja pentoosi vahel moodustub 2´, 3´ või 5´asendis. Ribonukleotiidides esterdub fosforhape 2´, 3´ või 5´asendis ja desoksüribonukleotiidides 3´või 5´asendis. Nukleosiidid, mille molekulis fosforhape on esterdunud 5´asendis, võivad estriliselt siduda veel kas ühe või kaks fosforhappejääki. Sel teel moodustuvad nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaadid (nt ATP), mis kuuluvad makroergiliste ühendite hulka
6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapete koostis: Lämmastikalus (mis need on, et on puriin- ja pürimidiinalused; tähed selgeks). o Puriin: Adeniin A Guaniin G o Pürimidiin Tsütosiin C Tümiin T Uratsiil U (RNA-s ainult) Nukleosiidi koostis. o A tasand: N alus + pentoos = nukleosiid Nukleotiidi koostis. o N alus + süsivesinik + P-hape = nukleotiid 16 DNA ja RNA nende ehitus, tähtsus, sarnasus, erinevused (võrdlus). DNA JA RNA VÕRDLUS OMADUSED DNA RNA pentoos desoksüriboos riboos
enamus X kromosoomi pikemast õlast. Kuna eelnevalt oli teada, et geen HPRT paikneb X kromosoomis, oli nüüd selge, et see geen paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Need hübriidsed rakud ekspresseerisid ka fosfoglütseraadi kinaasi (PGK) ning glükoos-6- fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD), mille geenid olid samuti eelnevalt X kromosoomi lokaliseeritud. Järelikult sai nüüd ka nende kahe geeni täpsem asukoht selgeks. Sama rakuliin ekspresseeris ka nukleosiidi fosforülaasi (NP), mille geeni kohta oli eelnevalt teada, et see paikneb 14-ndas kromosoomis. Seega sai nüüd välistada võimaluse, et NP-d kodeeriv geen paikneb 14-nda kromosoomi selles osas, mis oli translokeerunud X kromosoomi. Edasise analüüsi käigus töötati juba selliste translokatsiooni sisaldavate kromosoomidega, kus X kromosoomist olid üle kandunud lühemad segmendid. Nii oli võimalik uuritavad geenid X kromosoomis reastada. 40
Komplementaarsed N-alused - T:A / U:A ning G:C, omavahel ühendatud vesiniksidemetega 2. Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel pürimidiinideks ja puriinideks. (rühma nimetus). Joonistage nende rühmade üldstruktuurid ja nimetage, millised konkreetsed lämmastikalused kuuluvad neisse rühmadesse. Üldstruktuurid: Lämmastikalused Pürimidiinid Puriinid - Tsütosiin - Adeniin - Uratsiil - Guaniin - Tümiin 3. Kirjutage a) nukleosiidi b) nukleotiidi struktuurivalemid (lämmastikalus vabalt valida) ja andke nende nimetused. Iseloomustage komponente ühendavaid sidemeid. a) Nukleosiid = lämmastikalus + suhkur ,N(1',1) glükosiidside Tsüstidiin b) Nukleotiidid = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüüli Uridiin-5'-monofosfaat, UMP (uridüülhape) 4. Kirjutage järgmise koostisega nukleosiidide ja nukeosiidmonofosfaatide struktuurid a) puriinalus - desoksüriboos b) pürimidiinalus riboos-5'-fosfaat
kahjustumise, pimeduseni. Genitaalherpest põhjustab HSV-2 (aga ka HSV-1). … Diagnostika. Viiruse isoleerimine vesiiklitest (aga mitte koorikuga kolletest), külvamine rakukultuuri. Infitseeritud rakud suurenevad, muutuvad õhupallilaadseteks. HSV-1 ja -2 eristamiseks tüübispetsiifilised DNA-sondid ja praimerid PCRi jaoks, antikehad, restriktsioonil. Seroloogia on kasulik ainult esmase infektsiooni korral, epidemioloogilistes uuringutes (IgM, IgG). Ravi ja profülaktika. Enamasti nukleosiidi analoogidega, teiste DNA-polümeraasi inhibiitoritega. Acyclovir on FDA poolt soovitatud ravim. Parasjagu aktiivse genitaalherpesega naisele tehakse keiser. Üldse genitaalherpese prodromaalperioodis suguühte vältimine; kondoomid mingit efekti omavad kindlasti, kuid täielikku kindlust ei anna. Vaktsiinid on arendamisel. Viirused mõmm :) 05/06 Epstein-Barri viirus (hhv 4) Struktuur.
14-ndat kromosoomi, kuhu oli liitunud enamus X kromosoomi pikemast õlast. Kuna eelnevalt oli teada, et geen HPRT paikneb X kromosoomis, oli nüüd selge, et see geen paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Need hübriidsed rakud ekspresseerisid ka fosfoglütseraadi kinaasi (PGK) ning glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD), mille geenid olid samuti eelnevalt X kromosoomi lokaliseeritud. Järelikult sai nüüd ka nende kahe geeni täpsem asukoht selgeks. Sama rakuliin ekspresseeris ka nukleosiidi fosforülaasi (NP), mille geeni kohta oli eelnevalt teada, et see paikneb 14-ndas kromosoomis. Seega sai nüüd välistada võimaluse, et NP-d kodeeriv geen paikneb 14- nda kromosoomi selles osas, mis oli translokeerunud X kromosoomi. Edasise analüüsi käigus töötati juba selliste translokatsiooni sisaldavate kromosoomidega, kus X kromosoomist olid üle kandunud lühemad segmendid. Nii oli võimalik uuritavad geenid X kromosoomis reastada. 7
Nukleiinhappe selgroo moodustavad suhkrujääk ja fosfaatjääk (joonis 1.5). Suhkrujäägid on seotud fosfaatidega fosfodiestersidemete abil. Nukleiinhapete külgahelateks on lämmastikalused (joonised 4.4 ja 4.5). Nukleiinhappe monomeer on nukleotiid, mis koosneb ühest suhkrujäägist, lämmastikalusest ja fosfaatjäägist (lämmastikaluseid ja fosfaatjääke võib nukleotiidis olla mitu nagu näiteks ATP või NADP). Suhkrujääk koos lämmastikalusega moodustavad nukleosiidi. Kuna suhkur ja fosfaat on kõigil nukleotiididel samad (suhkur võib olla kas riboos või desoksüriboos), siis nimetatakse nukleosiide ja nukleotiide lämmastikaluste järgi (vt. tabel 4.1) Tabel 4.1 N-alus nukleosiid nukleotiid nukleotiidi lühend 9 RNA DNA
Eellas-B-rakud (pre-B cells), mis sisaldavad tüstoplasmaatilist IgM-i, ei arene täiskasvanud B- rakkudeks, mis ekspresseeriksid rakupinna antikeha retseptoreid (Brutoni tõbi). Selle tulemusena ole enam ringluses B-rakke ja antikehasid (agammaglobulineemia). Täiskasvanud B-rakkude võimetus areneda plasmarakkudeks T-rakkude puhul: Tüümuse puudumine arenguhäirete tõttu Adenosiini või guanosiini akumulatsioon defektse adenosiini või puriini nukleosiidi fosforülaasi tõttu. Komplemendi puhul: Jaotatakse kolme suurde klassi: C1 esteraasi inhibiitori puudulikkus, kõige tavalisem pärilik komplemendi defitsiitsus, avaldub päriliku angioödeemina defitsiidid varajaste komponentide hulgas – võib viia opsoniini defektideni defitsiidid hiliste komponentide hulgas (membraani ründekompleks) Fagotsütoosi puhul:
kromosoomi pikemast õlast. Kuna eelnevalt oli teada, et geen HPRT paikneb X kromosoomis, oli nüüd selge, et see geen paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Need hübriidsed rakud ekspresseerisid ka fosfoglütseraadi kinaasi (PGK) ning glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD), mille geenid olid samuti eelnevalt X kromosoomi lokaliseeritud. Järelikult sai nüüd ka nende kahe geeni täpsem asukoht selgeks. Sama rakuliin ekspresseeris ka nukleosiidi fosforülaasi (NP), mille geeni kohta oli eelnevalt teada, et see paikneb 14-ndas kromosoomis. Seega sai nüüd välistada võimaluse, et NP-d kodeeriv geen paikneb 14-nda kromosoomi selles osas, mis oli translokeerunud X kromosoomi. Edasise analüüsi käigus töötati juba selliste translokatsiooni sisaldavate kromosoomidega, kus X kromosoomist olid üle kandunud lühemad segmendid. Nii oli võimalik uuritavad geenid X kromosoomis reastada.
kromosoomi pikemast õlast. Kuna eelnevalt oli teada, et geen HPRT paikneb X kromosoomis, oli nüüd selge, et see geen paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Need hübriidsed rakud ekspresseerisid ka fosfoglütseraadi kinaasi (PGK) ning glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD), mille geenid olid samuti eelnevalt X kromosoomi lokaliseeritud. Järelikult sai nüüd ka nende kahe geeni täpsem asukoht selgeks. Sama rakuliin ekspresseeris ka nukleosiidi fosforülaasi (NP), mille geeni kohta oli eelnevalt teada, et see paikneb 14-ndas kromosoomis. Seega sai nüüd välistada võimaluse, et NP-d kodeeriv geen paikneb 14-nda kromosoomi selles osas, mis oli translokeerunud X kromosoomi. Edasise analüüsi käigus töötati juba selliste translokatsiooni sisaldavate kromosoomidega, kus X kromosoomist olid üle kandunud lühemad segmendid. Nii oli võimalik uuritavad geenid X kromosoomis reastada.
annaabi.ee 
