pikaajalised uuringud 11. Rakk-elusa looduse väikseim ühik, millel on kõik elule iseloomulikud ja vajalikud omadused: liikumine, elektrijuhtivus, ainevahetus, sekretsioon, ekskretsioon, hingamine, paljunemine, Prokarüootne- tuumata rakk, Eukarüootne rakk.- tuum ja tuumal on membraan. Rakukeemia-80% vesi, Kuivkaalust 80% proteiinid, 10% lipiidid, mõni % süsivesikud ja nukleiinhapped, Elu olemasolu baseerub nukleiinhapetel-proteiini (peptiidahela) süntees aminohapetes, Proteiinimolekuli struktuur määrab talitluse, toimib retseptorina, Sünteesiks ja seondumiseks on vajalik ensüümide ja raku homeostaasi olemasolu. Grami järgi värvimine: bakterid omavad oluliselt õhemat PG kihti, lisaks on neil välismembraan, mis koosneb peamiselt lipiididest ja valgust, 12. Rakuosised- Rakumembraan-kaitseb,Tsütoplasma-toitaine varustaja ,Rakuskelett- mitoos, meioos,
nakatumisel faagiga tungib temasse faagi valk, DNA või mõlemad (faagi DNA sisaldab fosforit, valk mitte). Tulemusex said et bakteri geneetilise info muutjax on DNA, mitte valk. *1946 katsed bakterite konjugatsioon ja DNA ülekandumine ühelt bakteritüvelt teisele. *transduktsioon e. ühe bakteritüve DNA ülekandumine teisele tüvele faagi vahendusel *UV kiirguse mutageenne toime-see on maximaalne samal lainepikkusel, millel kiirguse neeldumise maximum ka nukleiinhapetel. *taimeviiruse uurimine näitas, et isegi nende puhas nukleiinhape (RNA) võib põhjustada viiruste paljunemise rakus. 38.DNA struktuur-Dna paikneb rakutuumas kromosoomides. (munarakkudes paikneb osa DNA- st ka tsütoplasmas). Monomeerid on A+G=T+C Biheelixi kujuline, paremale kellaosutisuunas keerduv polünukleotiidahel, üxikute molekulide vahekaugus on konstantne.DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis
valk, DNA või mõlemad (faagi DNA sisaldab fosforit, valk mitte). Tulemusex said et bakteri geneetilise info muutjax on DNA, mitte valk. *1946 katsed bakterite konjugatsioon ja DNA ülekandumine ühelt bakteritüvelt teisele. *transduktsioon e. ühe bakteritüve DNA ülekandumine teisele tüvele faagi vahendusel *UV kiirguse mutageenne toime-see on maximaalne samal lainepikkusel, millel kiirguse neeldumise maximum ka nukleiinhapetel. *taimeviiruse uurimine näitas, et isegi nende puhas nukleiinhape (RNA) võib põhjustada viiruste paljunemise rakus. 38.DNA struktuur-Dna paikneb rakutuumas kromosoomides. (munarakkudes paikneb osa DNA-st ka tsütoplasmas). Monomeerid on A+G=T+C Biheelixi kujuline, paremale kellaosutisuunas keerduv polünukleotiidahel, üxikute molekulide vahekaugus on konstantne.DNA
Levib otsesel kontaktil. Diagnostika. • Mikroskoopia on väheinformatiivne sagedase kolonisatsiooni tõttu • Külv spetsiaalsele veriagarile (tsüsteiin-telluriit-agar, milles telluriit inhibeerib enamiku ninaneelus elutsejate kasvu; võimalik ka Löffler). Või nagu ma Murrayst aru sain: mitteselektiivsele veriagarile ja siis selektiivsele tta-le. • Toksigeensuse testid Elek ja NAT. Elek on in vitro difusioonitest, enimkasutatav. • Enam merisigu ei süstita, nukleiinhapetel põhinevaid meetodeid veel pole. ravi ja profülaktika. Profülaktikas immuniseerimine formaliinis inaktiveeritud toksiiniga, kombineeritud vaktsiinide DTP ja dT komponent. Laste ja täiskasvanute vaktsiinis on erinev kogus anatoksiini – lastel suuremad antigeenikontsentratsioonid, neil d-ga immuunsust ei tekiks, täiskasvanul D-ga tugevad kõrvalnähud. See on efektiivne raskete haigusvormide vastu, kuid ei likvideeri tekitaja tsirkulatsioni
TRANSLATSIOON JA VALKUDE SORTEERIMINE 1. Valkude ja nukleiinhapete sünteesi sarnasused ja erinevused sarnasused: nii valgud kui nukleiinhapped on koostatud piiratud arvust monomeeridest, monomeere lisatakse ahelasse ükshaaval, iga polünukleotiid ja polüpeptiid sünteesitakse kindla orientatsiooniga ja see lõppeb kindlaksmääratud kohas, primaarne produkt modifitseeritakse; erinevused: valkudel monomeerideks aminohapped, nukleiinhapetel nukleotiidid, valkude süntees toimub tsütoplasmas, nukleiinhapete süntees tuumas. 2. RNA funktsioonid valkude sünteesil (mRNA kannab koodonitena informatsiooni valgu primaarjärjestuse kohta, rRNA assotsieerub ribosoomi valkudega moodustades ensüümkompleksi, mis otseselt sünteesib peptiidsideme, tRNA identifitseerib koodi ja toob ribosoomi koodile vastava aminohappe) 3. Translatsiooniprotsess on kaheastmeline dekodeerimisprotsess, milline on
• Puuduvad meetodid mõnede mikroobide samastamiseks fenotüübiliste tunnuste alusel. Molekulaarbioloogia edusammud on pakkunud alternatiive fenotüübilistel omadustel baseeruvatele meetoditele. DNA või RNA sedastamine uuritavas materjalis võimaldab otseselt uurida mikroorganismide geene (genotüübiline meetod), selle asemel et uurida mikroobi omadusi, mis sõltuvad geeni ekspressioonist. Nukleiinhapetel põhinevad meetodid Molekulaarsed diagnostikameetodid jagunevad kolme rühma: 1. hübridiseerimine, 2. amplifitseerimine (võimendamine või paljundamine) 3. nukeliinhapete ensümaatiline lõhustamine. Nukleiinhapete hübridisatsioon Hübridisatsioon põhineb nukleiinhapete komplementaarsuse printsiibil, s.t. kaks üheahelalist nukleotiidide ahelat ühinevad omavahel kaheahelaliseks nukleotiidahelaks – s.o. dupleksiks ehk
RNA leidumine/vormid ja ülesanded: RNA leidub RNA viirustes, eeltuumsetes tsütoplasmas ja päristuumsetes tuumas, kromosoomides, mitokondrites/kloroplastides, tsütoplasmas. Põhivormid (3 tükki): mRNA, tRNA, rRNA. Kõik RNA vormid sünteesitakse DNA-lt, valgusüntees ei toimi kõigilt RNA-delt. Nukleiinhapete füüsikalis-keemilised omadused. 1.) Kõrgmolekulaarsed (suure molekulmassiga), Üldiselt on nii, et DNA molekulmass on suurem kui RNA-l (rohkem nukleotiide). Nukleiinhapetel on laeng, mis on negatiivne (tänu fosforhappe jääkidele). Nukleiinhapped denatureeruvad (RNA denatureerub hõlpsamalt sekundaarstruktuuris kui DNA), nukleiinhapped hüdrolüüsuvad, tagajärjeks on nukleotiidid. Koolis lisaks erinevatele tunnustele nimetada ka ühiseid tunnuseid? Riigieksamite küsimused. 1. Jooniselt molekuli osade äratundmine. Ka koos põhjendusega 2. DNA ja RNA võrdlus tabeli tasemel. 3
annaabi.ee 
