ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli. "Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis
Kusti läheb tuppa Itit kutsuma, et põgeneda, kuid Iti ei taha last maha jätta. Lõpuks on Kusti nõus, et Nukitsamees tuleb nendega ühes. Linnuke tuleb neid tagant kiirustama ning ühtlasi juhatab ka teed. Nagu võis arvata, avastatakse varsti nende puudumine ning neid hakatakse otsima. Lapsed lähevad aga orgu peitu, ning kui oht on möödas, liiguvad edasi. Lõpuks jõuavadki nad koju. Kõik rõõmustavad. Õige pea aga märgatakse Nukitsameest ja küsitakse imestunult: "Kes see veel on?". Iti seletab neile kõik, vanemad on nõus, et poiss jääb nende juurde. Aja pikku muutus Nukitsamees rohkem tavalise lapse moodi. Ühel korral, kui ta varba ära lõi, ei hakanudki ta vanduma, vaid hoopis nutma, ja esimest korda pisaratega. Sel hetkel, kui ta ristiti, muutus ka tema nahk heledaks ning kadusid nukid. Poiss sai nimeks Ants.
Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga Õnneks või kahjuks ei puutu nende muusikute teostega palju kokku. Nooremana kuulasin pidevalt Maarja-Liis Ilusa ja Eda-Ines Etti laule, kuid enam mitte. Mul õnnestus osa saada augustis toimunud rockooperist ,,Ruja", mille üle olen väga õnnelik, sest see oli tõesti suurepärane elamus. Olav Ehala teoste kohta oskan rääkida sellest kogemusest, kui olin veel väga väike ning vaatasin õega ,,Nukitsameest". Minu jaoks olid metsakollid väga jubedad ning ma vaatasin seda, kui maailmajubedaimat õudusfilmi. Olen käinud ,,Nukitsameest" ka teatris vaatamas ning ka see oli väga hea. Dirigendi Neeme Järvi teostega pole ma vist enda algatuslikult kokku puutunud. Ainult muusika tunnis olen vist tema teoseid kuulnud. Valisin need interpreedid, kuna Ines ja Maarja on väga ilusad eesti soost lauljad, Urmas Alendri laulud on suurepärased, Olev Ehala on minu jaoks kuidagi väga muhe mees, ning
katki, sest metsast saabuvad majja perepojad Mõhk ja Tölpa. Välimuselt kohutavad karvased ja sarvedega, Mõhk pikem ja paksem, Tölpa lühem ja peenem. Nõuavad süüa, mida nad ka pangega saavad. Kui kõik on magama jäänud üritavad lapsed uuesti põgeneda, aga vanaeit satub neile peale ja hirmutab neid huntide või oma poegadega. Lapsed peavad metsamajja jääma. Hommikul käseb kuri vanamoor Kustil sigu toita, allikalt vett tassida, peenraid kitkuda ja hagu raiuda. Iti aga peab väikest Nukitsameest hoidma ja toitma. Laps on hällis ilma riieteta, mustjaspruuni karva ja nukitsatega. Päev möödub rasket tööd tehes ja õhtul on nad liiga väsinud, et põgeneda. Möödus mitu päeva. Noortel kollidel on eit keelanud lapsi puutuda. Kusti teeb hommikust õhtuni tööd ja Iti harjus juba oma hoolealusega. Järjekordne põgenemiskatse ebaõnnestub huntide tõttu. Järgmisel päeval ,,räägib,, Kusti peenral linnukesega, kes neid kojuminekule utsitab. Seesama linnuke, kelle poja
kus näidati vägevaid filme nagu ,,Dallas", ,,Ridari Äss" ja ,, Emmanuelle" Jõule ema peres ei peetud, ainult nääre ja ema oli väga õnnelik kui ta ema smuugeldas neile kuskilt väga definsiit piletid Linnahalli nääripeole. 9. Mai pühadel oli kõigil koolilastel kohustus osaleda paraadis. Naistepäeval seisid kõik mehed lillejärjekorras ja koju toodi alati punaseid nelke ja vastikut kreemtorti. Roose polnud kuskilt väga saada. Ema käis esimest korda 10 aastaseltl Kopli kinos Nukitsameest vaatamas. Maal aga näidati 2 korda nädalas kino ja enamasti India filme. Järgmisena rääkisin isaga kelle elu erines vägagi mu ema omast kuna ema elas Tallinnas, aga isa aga maal, Lääne-Virumaal. Suvel pidid lapsed 2 nädalat iga päev 4 ÜKT tundi tegema. Nt korjama ravimtaimi. Kui mu ema käis TPL'is siis mu isa ei pidanud seal käima, kuna ta isa oli mehaanik ja läbi selle sai mu isa põllule kive ja kände korjama. Isa oli sellel ajal umbes 10 ning kui töötajad panid tina, pidi
või maja terrassi alumisel astmel istumine mõtteid liikuma panna. Peamiseks inspiratsiooniks on ikka inimene ja armastus ning armastus kauni muusika vastu. ,,Üldjuhul loon muusikat ikka tellimuse peale, raha pärast töödest ära ei ütle küll aga aja pärast, mis tihti jätab sees midagi kripeldama. ,, Oma teoste hulgas Olkul lemmikut ei ole. ,,Kõik on ühtemoodi kallid.´´ Kuid kõige edukamaks võiks pidada ,,Nukitsameest" kus sees on laulud ,,Kodulaul" ja ,,Päikeseratas". ,,Ma olen igat teost teinud nii hästi kui oskan, vahest juhtub ka seda, et koostöö lavastajaga ei suju hästi, aga seda tuleb harva ette". Ehala pole ühtegi laulu otseselt laulupeo jaoks loonud aga oma tee sinna on leidnud kõigile tuntud ,,Kodulaul". Tuntuimateks filmideks, millele Ehala on muusikat kirjutanud peab ta ,,Nukitsameest", Priit Pärna animafilmi ,,Eine murul" ja animafilmi ,,Lotte"
Toimumise periood: 3.08.2015-7.08.2015 10.08.2015-14.08.2015 Toimumise koht: Raplamaal, Rapla linnas, Rapla kultuurimajas Teatrikasvatuse nädala teatriringide päevade arv: 10 päeva (v.a nädalavahetus) Ühe teatriringi päeva kestvus: 12.00-13.30 Üldised eesmärgid teatrikasvatuse nädalal: o arendada noorte diktsiooni o arendada ja parandada noorte lavalist ja avalikku esinemist o anda ülevaade Oskar Lutsust ja tema loomingust, käsitledes ,,Nukitsameest" o arendada suhtlemis- ja eneseväljendamisoskust Teatrikasvatusnädala läbiviija: Sigrid Kiisk 1. Päev: 3.08.15, esmaspäev, 12.00-13.30 Eesmärgid: Osalejate omavaheline tutvumine. 1. 10.00 Ettevalmistus- juhendaja dekoreerib ruumi vastavalt teemale. Seab seinale üles O.Lutsu portree pildi ja Nukitsamehe tegelaskujud sh Tölpa, Möhk, Nuki, Moor. Kontrollib vajaminevate asja olemasolu ning seab paika toolid osalejate istumiseks.
lihtsamini aru saadav, kui seda on nii-öelda ühe tegelase tegevusele üles ehitatud palad. ,,Minu esimene tööpõld" (1940) ,,Ebausk" (1940) Mõlema loo puhul on tegu on lastele määratud mälestuspalaga. 13 6. Kokkuvõte Oskar Luts ,,läbi töötatud" ja lastekirjanduse teosed loetud, tunnen end rõõmsalt ja rahulolevalt, et olin just selle kirjaniku valinud. Just ,,Nukitsameest," ,,Kevadet" ja ,,Inderlini" lugedes tundsin, et need teosed on just need, mida mu hing hetkel vajas. Nad on rahustavad ja mõtlemapanevad, viies argielust vähekeseks ajakski kaugemale, lastes sul olla taas laps, kes ahmib endasse uut ja põnevat kirjandust, mis ei jäta ükskõikseks. Oskar Luts on rahvakirjanik, kes suudab võita nii täiskasvanu kui ka lapse südame. Selline on juba tema loomus-vahetu, loominguline, avatud ja samas kasvatuslik-
2. TELEKARJÄÄR Mihkel Raua esimene teledebüüt oli Helle Karise lavastatud lastefilmis ,,Nukitsamees", mis esilinastus aastal 1981. ,,Nukitsamees" on Oskar Lutsu poolt kirjutatud lastejutt mis räägib sellest kuidas kaks õde-venda metsas marjul olles ära eksivad ja neid leiab kuri Metsamoor kes nad oma koju viib ja enda heaks tööle paneb. Iti ja Kusti peavad hoolitsema majapidamise eest, rohima peenraid, sigu toitma, tassima hagu ja vett, sealjuures peavad nad hoidma ka väikest Nukitsameest. Hiljem kui Iti ja Kusti põgenema saavad, liitub nendega ka Nukitsamees kes uude perre vastu võetakse. Pärast peab väike metslane otsuse tegema Mihkel Raud filmis "Keskpäev". kuhu ta jääda tahaks, kas minna tagasi Kuvatõmmis: metsakoju või jääda uude perre. Siiski otsustas http://etv2.err.ee/v/videod/lastesaade/2413 b8c9-d42f-44cf-b25f-81166bdd01ec
Sõltub sellest, kuidas vaadata...Iga laps näeb asju eri vaatenurga alt. Oskar Luts Nukitsamees Illustreerinud Vive Tolli "Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ja pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud.
annaabi.ee 
