alustamiseks ühinema Pärilikkusorganismide võime säilitada vanemate tunnused ja anda neid järglastele Repressor regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootorpiirkonnaga Stoppkoodon mRNA nukelotiidne järjestus, mis lõpetab translatsiooni Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni Transkriptsioon RNA süntees Translatsioon valgu süntees GENEETILINE KOOD Nukelotiidide järjestus DNA molekulis määrab nukleotiidide järjestuse RNA molekulis ja see määrab aminohappe jääkide järjestuse valgu molekulis KUIDAS TAGATAKSE PÄRILIKU INFO ÜLEKANNEtagatakse sellega, et sugurakkudes on vanema DNA, kuna sugurakkudest hakkab arenema uus organism, siis kõik mRNA ja valkude sünteesid toimuvad samasuguselt DNAlt, mis on saadud vanematelt VALGU SÜNTEESI KÄIK 1)mRNA süntees DNA pealt ühe geeni ulatuses 2)mRNA töötlemine
tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest(DNA+valk). Kõik kromosoomid kokku=kromatiin.
«vahemärkideta») ja kattumatu (ühe koodoni «tähed» ei kuulu eelnenud ega järgnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub ühes suunas. Geneetilise koodi põhiomadused: 1) Tripletsus. Iga aminohappe koht polüpeptiidahelas määratakse koodoniga, mis koosneb mRNA kolmest nukleotiidist (DNA kolmest nukleotiidipaarist). Näit. aminohappele fenüülalaniin (Phe) vastavad nukelotiidide tripletid: UUU ja UUC, leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA ja CUG jne. 2) Pidevus. Polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemärgid». Ühe nukleotiidi väljalangemise korral koodonist loetakse koodonisse järgneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajärjel muutub kogu informatsioon. 3) Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult ühte koodonisse. Kattumatusest tuleneb
samuti sarnaseid aminohappeid määravad koodonid on oma nukleotiidselt järjestuselt sarnased ja erinevad sageli üksteisest vaid ühe nukleotiidi poolest (näiteks Phe ja Leu, joonis 20); 6) Geneetilisse koodi kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile; 7) Geneetiline kood on (v.a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorganismidele. 29.Translatsioon Translatsioon on mRNA- s nukelotiidide järjestusena salvestatud informatsiooni ülekandumine aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Translatsioon toimub ribosoomides. Protsess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA e transpordi RNA molekul, mis tunneb antikoodoni abil ära mRNA vastava koodoni. tRNA molekul on aminohappespetsiifiline, st igat aminohapet transpordib kindel tRNA. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside. Kasutatakse ATP ja GTP energiat. 30
a lopuks, selgitada kogu geneetilise koodi «sonastik». Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. aastal Nobeli preemia. Nende teadlaste tood tuleb lugeda uheks kesksemaks kogu molekulaargeneetikas. Geneetilise koodi pohiomadused: 1. Tripletsus. Iga aminohappe koht polupeptiidahelas maaratakse koodoniga, mis koosneb mRNA kolmest nukleotiidist (DNA kolmest nukleotiidipaarist). Naiteks aminohappele fenuulalaniin (Phe) vastavad nukelotiidide tripletid: UUU ja UUC, leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA ja CUG jne. 2. Pidevus. Polunukleotiidahelas ei ole koodonid uksteisest mingil viisil eraldatud, vaid jargnevad vahetult uksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemargid». Uhe nukleotiidi valjalangemise korral koodonist loetakse koodonisse jargneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajarjel muutub kogu informatsioon. 3. Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult uhte koodonisse. Kattumatusest tuleneb asjaolu,
keskkonnas aga määrab ära selle aktiivse reaktsiooni – aluselisuse/happelisuse. Süsinik (C) – iga süsiniku aatom võib olla seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga, tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivaine massist suurima osa moodustab just süsinik. Lämmastik (N) – kuulub aminohapete, valkude, nukelotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Biomolekulides on lämmastik süsinikuskeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktiivsust tõstev element. Kaltsium (Ca) – lihaskontraktsiooni mehhanismis nii skeleti- südame kui silelihasrakus, samuti vere hüübimise keerukas protsessis ning rea hormoonide toime tagamisel rakkudes. Kaltsiumioonid toimivad ka rea ensüümide aktivaatorina. Fosfor (P) – oluline luukoe ehituslik komponent. Nukleosiidfosfaatide ja fosfokreatiini
Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. a Nobeli preemia. Nende teadlaste tööd tuleb lugeda üheks kesksemaks kogu molekulaargeneetikas. 10 Geneetilise koodi põhiomadused: 1) Tripletsus. Iga aminohappe koht polüpeptiidahelas määratakse koodoniga, mis koosneb mRNA kolmest nukleotiidist (DNA kolmest nukleotiidipaarist). Näit. aminohappele fenüülalaniin (Phe) vastavad nukelotiidide tripletid: UUU ja UUC, leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA ja CUG jne. 2) Pidevus. Polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemärgid». Ühe nukleotiidi väljalangemise korral koodonist loetakse koodonisse järgneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajärjel muutub kogu informatsioon. 3) Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult ühte koodonisse
annaabi.ee 
